Nigulistes on eesti raamatuloo reliikviad

/ Autor: / Rubriik: Sündmused, Uudised / Number:  /

24. aprillil Tallinnas Niguliste muuseumis avatud näitusel esitletakse eesti raamatuloo haruldasi reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.–19. sajandini.

24. aprillist kuni 26. oktoobrini tutvustatakse Tallinnas Nigulistes eesti kirjakeele ajalooga seotud haruldasi eksponaate. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani.

Kirjasõna reliikviate väljapanek algab esimestest käsitsi kirjutatud eestikeelsetest tekstidest ning Wittenbergis trükitud Wanradti ja Koelli katekismusest.

Eestikeelsete harulduste kõrval eksponeeritakse Martin Lutheri ja Philip Melanchthoni kirju Tallinna raele ja Niguliste kiriku raamatukogusse kuulunud rariteete.

Näitusekülastaja saab teada, et ka Niguliste kirikul on eesti raamatuloos tähtis koht. Juba 15. sajandi teisel poolel oli kirikul raamatukogu, kuhu esimesed trükitud raamatud jõudsid 1470. aastal.

Muu hulgas on näitusel väljas Wanradti ja Koelli katekismus aastast 1535; ladinakeelsete pealkirjadega eestikeelsed palved Kullamaa vakuraamatus, u 1524–1532; Tallinna Püha Vaimu kiriku diakoni Georg Mülleri eestikeelsed jutlused 1600–1606; eestikeelne täispiibel  aastast 1739.

Kuna haruldasi käsikirju ja trükiseid saab eksponeerida vaid lühiajaliselt, siis vahetatakse näituse jooksul osaliselt eksponaate ja muutuvad ka temaatilised rõhuasetused.

  • Kirjasõna algus – 24. aprill – 25. mai
  • Laul ja luule – 27. mai – 3. august
  • Hariduse valgus – 5. august – 28. september
  • Priius ja ärkamine – 30. september – 26. oktoober

Näitus on loodud meeskonnatööna. Kuraatorid on Aivar Põldvee, Lea Kõiv ja Tiiu Reimo. Näitus toimub Eesti Kunstimuuseumi – Niguliste Muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaarhiivi koostöös. Näitus on osa raamatuaasta 2025 programmist.

Eesti Kirik