Nunn Augusta auline elu 3. osa
/ Autor: Miina Piir / Rubriik: Järjejutt / Number: 30. jaanuar 2013 Nr 5 /
Akaki rekord tuleb purustada
Vanusest rääkides meenutab Augusta Isa Akakit Valamo kloostrist, kes elas 110aastaseks. «No Akaki rekord tuleb purustada,» räägib kohvi lauale toov Augusta. «Akaki oli veel 95aastaselt hobustega niidul.»
Isa Akaki, kodanikunimega Andrei Kuznetsov (1873–1984) oli vene munk ja surres Põhjamaade vanim asukas ning teadaolevalt vanim Soomes kunagi elanud mees enne Aarne Arvoneni. Ta suri 110 aasta ja 96 päeva vanusena, nautides viimasel õhtul Issanda söömaaega enne magamaminekut.
Ajakirjanikke huvitab ka Augusta hobi. Nimelt on Augusta huvitatud aadlikest. «Jälgin jah kuninglike perede elu ja kogun nende pilte albumitesse. Albumitesse on kogunenud ainest eriti Inglise ja Rootsi sinivereliste kohta, kuid huvi küünib Jaapanini.» Augustale on alati meeldinud ajaleheväljalõigetest tehtud albumid, teisalt kogub ta ikoone, kuid ka nende pilte.
Kohv joodud, kutsub õde Augusta ajakirjanikud oma kambrikesse ülakorrusel. Siseneme uksest, millest on vaid kloostri asukail luba sisse astuda. «Tulge aga,» ütleb Augusta. Õde Marina vaatab kontori ukselt ja noogutab samuti. Teame, et nunnakongi pole võõral asja, eriti meestel. On eriline au olla külalisteks Augusta «kodus», nagu ta oma tuba nimetab.
Priimabaleriin nagu habras lind
Õe tuba on väike, ehk 10 m². See on täis ikoone ja raamatuid. Ikoone ja maale on 150 ringis. Siin on vaid hädavajalik mööbel. Õde näitab meile oma armsaid albumeid ja räägib nende sisust.
Seal on sõprade ja tuttavate pilte nagu ikka, kuid albumi lõpus näitab õde pilti: siin olen mina. Õe sõrm osutab kaunile priimabaleriinile. Teisel pildil on kogu tallinlaste balletitrupp võõrusetendustel Stockholmis. Aeg on ilmselt kohe Eesti iseseisvumise järel, ehk 1920. aastate alul.
Õde räägib oma õpingutest Tallinnas ja ka tööst õpetajana. Prantsuse keelt on ta õpetanud muuhulgas ka Aleksei Ridigerile (hilisem Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II).
Veel mõni aasta tagasi toimetas Augusta kloostriaias ja koridorides kergelt nagu lind. Esimesena kirikusse kiirustava 90aastase selg paindub nõtkemini kui paljudel noorematel.
Refereerides ajalehest loetut. Kolmas artikkel
Hüvastijätust kirjutab kohalik leht aastal 1992.
Lintula kloostri vanim, 94aastane nunn Augusta oli haruldane inimene. Veel mõni nädal tagasi käis ta üksi järves ujumas, hoolimata ilmast. Nii oli ta teinud kõik aastad, kuni jää tuli ja läks. Tal oli haruldane keelevaist, suur raamatu- ja ikoonikogu.
Ka baleriinina oli ta nooruses väga andekas. Augusta sündis 1898. aastal Tallinnas. Tantsis Peterburi Suures Teatris peaosi, ka «Luikede järves», ja töötas õpetajana. Õpetas ka üheksa-aastast tulevast patriarhi Aleksius II-st, kes käis Augustat Soomes tervitamas, kui oli Leningradi ja Novgorodi metropoliit.
Augusta tuli Lintulasse 1939. aastal ja pühitseti nunnaks 1954.
Nunn Augusta lamab kirstus. Kuld, kullatud ikoonid, purpur. Must ja valge, vahaküünlad põlevad. Pühitsusteenistust viib läbi noor isa Herman. Taamal on peapiiskop Johannes. Koor laulab: kiidetud olgu Issand. Vabastaja, päästa mind.
Saatjad palvetavad Augusta eest: Issand, mäleta oma teenijaid, oma riigis.
Küünalde leegid peegelduvad kullatud alustel. Lintula omavalmistatud küünlad. Alandlikud kummardused Augusta poole. Leinatseremoonia lõpp on ilus: Issand on maa ja selle piir ja kõik, kes seal asuvad. Arhipiiskop Johannes lausub viimase tervituse.
Õde Augusta viimne maapealne rännak, teekond uude Valamosse on alanud. Nunn Augusta on maetud sealsele surnuaiale.
(Lõpp.)
Miina Piir
2012. aastal ilmus Miina Piiri sulest raamat «Kloostripäevik», kus ta kirjeldab oma vabatahtlikku tööd Soome Lintula nunnakloostris. Seal veetis suurema osa oma elust ka eestlannast nunn Augusta.