Oaas keset kõrbe

Soomes, Tamperest umbes poolesaja kilomeetri kaugusel on üks väikene külakene nimega Karkku. Ja seal on Karkku evangeelne kool (Karkun evankelinen opisto). See on üks imeline paik maa peal – oaas keset kõrbe!
Lisaks maalilisele loodusele, metsadele-järvedele-radadele leidub seal üks väikene hulgakene inimesi, kes on end ja oma elu täielikult Jumalale pühendanud, teenides teda ning kaasinimest.
Matti Rusama, Karkku evan­geelse kooli rektori asetäitja, annab kooli lühitutvustuse: «Karkku evangeelne kool on esimene evangeelne äratusliikumise taustaga rahvakool Soomes. Kool avati 1. novembril 1918 Nokia Maatiala mõisas ning sellega koos tegutses Siunauksela orbudekodu. 1920. aastal koliti Nokialt ära Karkku Mäkipääle ja 1925. aastal oma praegusele kohale Myllyvuolle järve kaldal. Alates aastast 1991 peab kooli üleval Soome Luterlik Evangeeliumiühing (Suomen Luterilainen Evankeliumiyhdistys, SLEY). SLEY on evangeelse äratusliikumise keskne organisatsioon. Kooli praegune rektor Marja Koskenniemi on järjekorras üheksas.»
Huvitav nähtus, mida Eestis just väga palju ei kohta, on see, et koolis õpivad koos noored ja vanemad inimesed ning vahel ka päris eakad. Kõik nad mahuvad rõõmsasti ühe katuse alla ära ja see on ääretult sümpaatne.
Matti Rusama: «Koolis tegutseb praegu keskkool (kolm viimast klassi), kolmekuuline piiblikursus, kiriku noorsootöötegijate aastane kursus, oma erialaks valmistuvaid inimesi õpetatakse erinevatel erakursustel ning mujalt Soome elama asunuid valmistatakse ette keskkooliks. Eeloleval sügisel on plaanis avada rahvusvaheline kursus, millel osaledes on võimalik teha oma tööpraktika välismaal.
Nädalalõppudel ja suvel täitub kool erinevatel kursustel ja laagrites osalejatest. Aasta jooksul saabub meile sel viisil üle 10 000 külastaja. Suurt rõõmu valmistavad pühapäevased jumalateenistused, millest iga kord võtab osa üle 200 inimese. Meie kooli põhiväärtusteks on evangeelne kristlus, inimlikkus ja hoolimine.»

Kooli valgusküllases aulas, mis igal pühapäeval kirikuks muutub, toimuvad jumalateenistused on tõepoolest väga erilised. Lihtsus, siirus ja vahetus võiksid olla esmasteks märksõnadeks, kindlasti ka pühadus ja Jumala Vaimu ligiolu. Palju on muusikat, nii koguduse ühislaulu kui ka alati mõne solisti või ansambli laulu. Ühel teenistusel sai allakirjutanu rõõmsa üllatuse osaliseks, kui jumalateenistus algas tütarlaste tantsuansambli ülesastumisega Timo Lige eestikeelse laulu saatel. Pärast selgus, et sama seltskond oli peatselt Eestisse misjonireisile tulemas.
Jumalateenistuse ajal tekitavad kirikusaali tagaosas mõnusat saginat-elevust kõige väiksemad, kes lähevad pühapäevakooli alles neljanda ühislaulu ajal ning tulevad tagasi tavaliselt armulaua ajal. Viimane asjaolu mõjub huvitavalt, sest nii-öelda kõige pühamal hetkel imbub kirikusse üksjagu lastehääli. Kuid see ei häiri, seda enam et kõik teavad, mis toimub. Armulaua jagamine kestab vähemalt pool tundi, sest praktiliselt kõik kirikulised võtavad sellest osa.
Matti Rusama: «Olen Karkkus töötanud alates 2002. aastast, algul piiblikoolituse sekretärina, alates 2004. aastast kooli teoloogina ning aastast 2014 ka rektori asetäitjana. Tunnen, et saan töötada väga heas töökeskkonnas, kus on võimalik rõõmsa meelega tunnistada end Jeesuse järgijaks.
Meie aeg vajab evangeeliumi, rõõmusõnumit päästjast Jeesusest Kristusest. Meie kooli märgusõna pärineb kirjast efeslastele: «Meil on lunastus!». Kui tohutult võimas on see sõna: «Ülistatud olgu tema armu kirkus, kui ta meile andis oma armsa Poja! Kristuse veres on meil lunastus, eksimuste andeksandmine. Nii on Jumal meile andnud oma armu rikkuse.» (Ef 1:6–7; vaba tõlge)
On hea teha tööd kogukonnas, kus tunnustatakse Jumala suurust ja inimese väiksust. Me ei tee tööd, seades esikohale oma eesmärke, vaid töötame Jumala kaastöölistena. Kõige tähtsam pole mitte meie oma unelmate ja soovide täitumine, vaid Jumala tahte teostumine meie eludes.»
Karkku koolile on iseloomulik Kristuse-kesksus, selge puhta Jumala allikavee jagamine, julgustamine, õnnistamine, teenimine, kindlalt luterlikul alusel püsimine, palvetamine, laulmine. Martin Lutheri moodi rõhutatakse Jumala armu suurust ja imelisust. Veel kuuluvad näiteks igapäevaelu juurde mitmed palvused. Ühte neist, keskpäevajärgset hardushetke, viivad läbi õppurid.
Lugu sai alguse sellest, et kord oli keegi käinud ühele kaaslasele välja mõtte, et nad võiksid lõunapausi ajal koos palvetada. Palveringiga liitus ka teisi ning sellest kasvaski välja nüüdseks asendamatu ning kogu kooliperet kaasa kutsuv päevane südamlik hardushetk.
Matti Rusama: «Me ei rüga selle nimel, et saada Jumalale kõlblikeks. Me juba oleme kõlblikud. Jeesuse veri on puhastanud meid kõigest patust. Meid on vastu võetud Jumala kuningriiki. See on armu saanud patuse parim osa.
Tänapäeval oleme targemad kui kunagi varem. Teadus on palju edasi arenenud ja interneti vahendusel saame mitmesuguse teabe kätte välgukiirusel. Haridust väärtustatakse ja ka eeldatakse. Paljud inimesed teavad kristiliku usu põhimõtteid. Teadmatus pole probleem. Probleemiks on hoopis rõõmusõnumi levitajate vähesus. Lõikust on palju, aga töömehi vähe. Jumala sõnas on jõud viia inimesi surmast ellu, saatana riigist Jumala kuningriiki.»

Head sõnumit levitatakse Karkkus nii tegudes kui sõnades igal ajal ja mitmel viisil. Muusikal on sealses koolis aukoht. Samas toimib see kõik kuidagi väga lihtsal ja loomulikul viisil: palju on laulmist, nii ühiselt kui ka eraldi. Näiteks meeldib ühele sümpaatsele maja läikima lööjale oma tööd ikka rõõmsasti viisi ümisedes teha.
Iga päev kuuleb kedagi vilistamas, sagedasti mängib keegi kas klaverit või kitarri. Igas klassiruumis on mingi muusikariist, mida kindlasti ka kasutatakse. Põhilisteks laulikuteks on «Siioni kannel» ja «Viisureppu» (Viisiseljakott), mõlemas on sadu laule. Üheks suureks lemmikuks laulude autorina on Karkkule suhteliselt lähedal elav Pekka Simojoki.
Matti Rusama: «Iga piiblikursus algab evangeelse liikumise lauluraamatu «Siioni kannel» lauluga nr 97:
Hoia mind Sinu Sõnas, Jee­sus, siis ei löö mind maha ükski torm või ka ahastuse öö.
Kuigi möllab torm, ma poen Sinu Sõnasse varjule. Ei eksiteele see mind või saata, sest Sinu Sõna see ju on.
Kuigi inimese meel võib palju muutuda, Sina oma Sõna kaudu annad kindluse, kui vaatan Jeesusele.
Sinu Sõna jääb püsima ka siis, kui hävivad taevas ja maa. Luba Sinu Sõna kaljule mu eluhoone rajada.
Soovin, et iga meie koolis õppija saaks ühel või teisel viisil kuulda Jumala häält Piibli sõna kaudu. Sünnib see siis päevases hardushetkes, laulusõnade kaudu või ka hetke koridoris vesteldes. Suurt rõõmu on meile valmistanud Eestist tulnud õppurid. Soovin, et edaspidigi võiksime teenida ja kuulutada evangeeliumi teisele poole piire!»
Piiblikursuse kohta võib öelda, et see on ilmselgelt suuresti Jeesuse jalge ees istumine, temaga koos ja temast õppimine. Väga praktiline ja vahetu. Ka akadeemiline tase on kõrge, näiteks kursuse juhendaja Erkki Koskenniemi on doktorikraadiga. Samas ääretult lihtne ning südamlik suhtleja, nagu ka kõik teised väga erinevas vanuses ja erineva taustaga õpetajad. Kogu õppe juures on olulisel kohal vestlused ja arutelud.
Järgmine piiblikursus algab selle aasta augusti viimasel päeval ning kestab kolm kuud. Õppesüsteem on üsna paindlik, see tähendab, et iga osaleja võib viibida kursusel nii kaua, kui talle sobib. Soovitav on küll olla kohal algusest lõpuni, kuid see pole raudne reegel. Minna võib ka lühemaks ajaks. Või ka lihtsalt puhkusele-hingamisveele.
Täpsemat teavet Eestit puudutavate asjaolude kohta saab Leevi Reinarult. Üldist infot leiab kooli kodulehelt aadressil keokarkku.fi.
Ester Naagel,
Karkku kolmekuulise piiblikursuse tänulik lõpetaja kevadel 2015