Oleme elav oks Kristuse küljes

Teoloogiadoktor Veiko Vihuri on välja andnud kirjutiste kogumiku „Teie olete oksad“. Palusin autoril vastata mõnele küsimusele.

Oled oma kulu ja kirjadega välja andnud raamatu, mis sisaldab kirjutisi aastatest 2005–2017. See on üsna pikk ajavahemik. Kas sinu mõtted ja seisukohad on aastatega muutunud või jäänud samaks?
Veiko Vihuri: Küllap aastate jooksul mõned seisukohad ikka muutuvad, ent nimetatud ajavahemiku kohta arvan, et põhilised vaated on pigemini süvenenud ja selginenud kui vahetunud. Kuna eri väljaannetest kokku korjatud kirjutised ei ole abstraktsed arutlused, vaid peegeldavad mitmesuguseid kirikuelu või ilmaliku elu sündmusi ja suundumusi, annavad nad omamoodi sissevaate teatud perioodi ning kujutavad endast reaktiivset katset toimuvat usuliselt ja teoloogiliselt mõtestada.

Keda ootad oma raamatut lugema?
Valisin sellesse kogumikku lühemapoolsed artiklid ja jätsin välja pikemad teoloogilised või kirikulooalased kirjutised. Tõenäoliselt pakuvad need huvi ennekõike kristlastest lugejatele, mõnel puhul konkreetsemalt luterlastele. Võimalik, et kogumik pakub huvi ka mõnele tulevasele kirikuloolasele, kes uurib, kuidas EELKs on arutletud jumalateenistuskorra, naispastorite, usu aluste, pühakirja tõlgendamise või moraaliküsimuste ja liberaal­se demokraatia üle. Aga loomulikult on sihtrühm ikkagi kristlased, kirikuliikmed.

Oled paarkümmend aastat tagasi toimetanud praostina Saarte praostkonna ajalehte ja aastaraamatut. Kas seekor<dne trükis on raamatuna sinu esimene?
„Pühapäeva“ toimetamine jäi veel varasemasse aega, kuid praostkonna aastaraamatud olid tõesti osa praostina tehtavast tööst. Kristliku ajakirjandusega olen alati seotud olnud – olin ju veel Eesti Luterliku Tunni Teenistuse kolumnist, ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi esimees ja alates 2007. aastast kuni tänaseni veebilehe Meie Kirik peatoimetaja.
See raamat ei ole minu esimene. 2007 ilmus trükist minu dissertatsioon piiskop H. B. Rahamäest. Olen üsna mitme teose väljaandja, kaasautor, toimetaja või tõlkija.

Oled oma kirjutistes üsna kriitiline luteri kiriku suhtes. Näiteks on lk 30 kirjutatud: „Võimupositsioonidele edutatakse ainult neid, kes on uued laulud selgeks õppinud.“ Missugust rolli näed sa endal ja avaldatud raamatul – kas väikse dissidendi oma, kes ennastohverdavalt muutustele vastupanu avaldab, kui kasutada sinu väljendit?
Olen luterlik vaimulik ja teoloog, seetõttu on endastmõistetav, et minu huviorbiidis on luterluse ja luteri kiriku minevik, olevik ja ka tulevik. Mingis mõttes ongi see raamat luterlusest, kuigi mitte ainult. Olen kriitiline liberaalsete suundumuste suhtes luterluses ja see on pannud mind küsima, kas oleme endiselt elav oks Kristuse küljes või hoopis oks, mis on maha raiutud. Üsna mitme kirjutise eesmärk on selle teadvustamine, millistel alustel on luterlus püüdnud ajalooliselt seista ning kuidas need on seotud kogu kristliku kiriku traditsiooni ja õpetusega.

Üks oluline teema raamatus on kindlasti EELK tulevik. Ühe arvamusena pakud lahkumist Luterlikust Maailmaliidust ja edasi mitut versiooni. Kas see raamat märgib pikka ja keerulist teed selgusele jõudmisest või oled enda jaoks ka tõeni jõudnud?
Jah, minu kõigutamatu seisukoht on, et EELK peab lahkuma Luterlikust Maailmaliidust, mis võimendab mainitud liberaalseid, traditsioonilisest kristlusest kaugenevaid suundumusi. Edasised variandid said kirja pandud, et ärgitada mõtlema, milline võiks EELK jaoks olla pikem perspektiiv.
Me oleme sisuliselt lakanud olemast rahvakirik ning Eesti suurimaks konfessiooniks näib olevat juba õigeusk. Meie naabrid – Läti, Leedu ja Ingeri kirikud – on võtnud selgelt üsna konservatiivse kursi, seevastu Skandinaavia ja Saksa suured kirikud on endiselt kantud n-ö inimnäolise, liberaalse kristluse voolust. Juhtus nii, et raamat lõpeb küsimusega: quo vadis (kuhu lähed), EELK? Minu jaoks on organisatsiooni tulevikust siiski olulisem küsimus, mis alusel seistakse, usutakse, tunnistatakse ja õpetatakse.

Kust raamatut osta saab?
Praegu Pauluse raamatupoest, Logosest ja Kuressaare kristlikust raamatupoest OtsijaTeePeatus ja edaspidi võib-olla veel mõnest kohast, samuti autori käest.
Rita Puidet