Oleme üks ihu, tõdeti Saarte sinodil

Saarte praostkonna sinodisaadikud kogunesid 14. mail Valjala koguduse pastoraati, et anda hinnang möödunud aasta tegemistele ja võtta vastu uus eelarve.

20 kogudusega nelja saart – Saare- ja Hiiumaad, Muhu ja Ruhnut – hõlmavat praostkonda tervitas kohalik vallavanem Kaido Kaasik, kes rõhutas, et vald ja kogudus on püüdnud koos inimeste muresid lahendada. Teda võib uskuda, sest tema kanda on ka koguduse mured juhatuse esimehena.
Praostkond arvudes
Kahte maakonda hõlmavas praostkonnas on elanikke üle neljakümne viie tuhande, kirikuliikmeid on üheksa ja pool tuhat, neist kolmandik tasub kirikumaksu.
Praostkonda iseloomustades ütles praost Veiko Vihuri, et kuigi õppimisvõimalusi otsides on noori mujale suundunud, on kirikuliikmete arv natuke tõusnud Kuressaare, Püha, Kärla ja Reigi koguduses. Möödunud aruandeperioodil on matuseid varasemaga võrreldes olnud vähem. Murelikuks teeb aga pisut vähenenud armulaualiste arv, mis võib sõltuda jumalateenistustel osalemisest.
Praostkonnas teenib üksteist vaimulikku, neist Triin Simson ja Katrin Keso-Vares on diakonid. Aruandeaastal on õpetajaks ordineeritud Urmo Saks ja Kristjan Simson. Ruhnu koguduse õpetaja Harri Reinu ordinatsioonist möödus 40 aastat. Õpetaja Argo Olesk viibis pikemalt haiguslehel ja on määratud reservi. Praostkonnas asus muusikasekretärina tööle Ester Soe.
Enam vaimset kasvamist
Sinoditel harilikult tavaks olevat iga koguduse ülevaate ettekandmist Saarte praostkonnas ei järgita, küll jagati kohalolnutele äsja trükist tulnud praostkonna järjekordset aastaraamatut.
Mainida võiks siiski, et Kihelkonnal on kasvanud hüppeliselt ristimiste arv, Kuressaares on valminud koguduse tarbeks uued ruumid ning suurenenud annetajaliikmete arv. Õpetaja ja abipraost Anti Toplaan rõõmustab pühendunud töötegijate ja vabatahtlike panuse üle.
Muhus on vähenenud annetajaliikmete arv, elavnemist oli aga ristimiste ja konfirmatsiooni osas. Püha kirikus on alanud siseremont, Jaani kirik sai uue katuse, Mustjalas töötati välisfassaadi kallal. Kasvanud huvi Pöide kiriku vastu lubab loota, et kunagi see kirik taastatakse.
Ruhnu koguduse õpetaja Harri Rein kirjutab aastaraamatus: «Tuleb olla eluga ja usuga Kristusesse sellisel jumalikul kõrgtasemel, et Kristus on kõik kõiges. Sellise elu elamine ei sõltu üldsegi mitte rahast, vaid sellest, et elatakse süvapühendunult Kristusesse… Maailmale on väga vaja ilmutust sellest, mida tähendab see, et Jumala eluase on Kristuse Kiriku juures.»
Lastest, noortest ja muusikast
Praost hindas möödunud aruandeaasta stabiilseks ja tunnistas: «Kristuse koguduses on igaühel oma õnnistatud koht ja ülesanne, oma võimed ja anded. Kasutagem siis neid Jumala kaastöölistena Tema riigi hüvanguks.»
Kuidas on praostkonna kogudustes sujunud laste- ja noortetöö, rääkis Kuressaare pühapäevakooli õpetaja Tiina Ool, kes väljendas muret nende töövaldkondade pärast. Tsiteerides eesti kirjandusklassikat, ütles ta, et kui te tervet rehkendust teha ei jõua, tehke pool. Ent raske on leida tegusat pühapäevakooli õpetajat, seepärast puudub pühapäevakool sellistes suuremates keskustes nagu Orissaares, Liival, Kärlas ja Leisil.
Samas on Kaarmas ja Valjalas lapsi juurde tulnud ja taas käivitunud lastetöö Kärdlas. Selles valdkonnas läheb paremini Lääne-Saaremaal, kus populaarsed on ka kristlikud lastelaagrid, mida korraldab Kihelkonna õpetaja Rene Rein­soo.
Murelikult tõdes ta, et iga nädal kogunevad noored vaid Kuressaares, kuid populaarsemaks on muutunud kirikunoorte päevad. Ka sel aastal plaanitakse neil osaleda ja augusti keskel Kambjasse sõita.
Praostkonna muusikasekretär Ester Soe Kuressaare kogudusest andis teada, et praostkonna kaheksas koguduses tegutseb kokku üksteist muusikakollektiivi. Ja enamik neist annab kontserte ka väljaspool jumalateenistusi, väga hea on muusikute omavaheline koostöö. Neis kogudustes, kus oma muusikakollektiiv puudub, kutsutakse pühade ajal kirikusse laulma kohaliku valla oma.
Möödunud aastal toimus laulupüha Valjalas, kuulajatele esines kokku umbes 160 lauljat. Sel aastal on laulupäev 4. oktoobril Kärdlas ja see on pühendatud Rudolf Tobiasele. 6. juulil on aga jumalateenistus Kuressaare lossi päeva raames piiskopilossis, kuhu plaanitakse üles panna ka näitus praostkonna kogudustest.
Kuressaares tekkinud uuest töövaldkonnast, misjonitööst, rääkis koguduse juhatuse esimees Kaalep Koppel. Koguduse juures käib koos kuus inimest, kes vestlevad kristlikel ja Piibli teemadel, peavad koos palvetundi ja püüavad oma arusaama Kristusest jagada teistele inimestele.
Kaalep Koppel jagas oma muljeid märtsis toimunud koguduste juhatuste kokkusaamiselt Voorel, mispeale Hiiumaa koguduste õpetaja Kristjan Simson tegi ettepaneku korraldada taolisi kohtumisi ka praostkondlikult.
Sinodisaadikud kiitsid aastaaruande heaks.
Ei saa me läbi rahata
Majandusasjadest rääkides ei olnud revisjonikomisjoni esimehel Urmo Saksal etteheiteid raamatupidamisele ja ta kinnitas, et järgmise aasta eelarve on koostatud mõistuse häält kuulda võttes. Koos mõne parandusega võeti eelarve ühehäälselt vastu.
Praostkonnakassa maksust rääkides tuletas praost kuulajaile meelde, et seni on koguduste tegemisi toetanud Põhja-Elbe kiriku Angelni kirikuringkond, aga lõputult ei saa välisabile loota. Seepärast hääletas 30 saadikut kõnesoleva maksu pärast mõttevahetust viieteistkümnele kroonile liikmesannetajalt, vaid neli hääletajat soovis maksuks väiksemat summat.
Kõneks oli ka Angelni sõpruspraostkonnalt saadud laen, mida Kärdla kogudus tagastab Saarte praostkonnale. Kuid maksmine on tekitanud raskusi: 60 000 krooni asemel laekus praostkonnale möödunud aastal 20 000. Põhiliselt sellest rahast praostkond elabki.
Keskvalitsuse poole vaadates
Veel räägiti sinodil vajadusest juriidilise abi ja kindlustussüsteemi järele. Valjala ja Kaarma kogudust teeniv Hannes Nelis meenutas, kuidas emadepäeval varises sisse pastoraadi lagi, aga kogudus tundis end õnnetuse korral abituna.
Tavapärane on sinodil ka peapiiskop Andres Põderi sõnavõtt, mis sel aastal on keskendunud ristimisele. Peapiiskop kutsus kuulajaid üles osalema fotovõistlusel «Uue elu allikal», kuhu oodatakse fotosid ristimise teemal, ja otsima inimesi, kes sooviksid õppida vaimulikuks.
Lauluga «Kord enne ma ei teadnud» kiriku laulu- ja palveraamatust mälestasid sinodilised Mustjala koguduse juhatuse esimeest Leevi Kahmi ja teisi kahe sinodi vahelisel perioodil igavikuteele lahkunuid. Jumalateenistusega Valjala kirikus toodi tänu Jumalale ja kinnitati oma kuulumist ühtsesse perre.

 

Rita Puidet