Oma Jumala, maa ja rahva teenistuses
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 5. november 2014 Nr 44 /
Johan Kõpp (1874–1970), kelle 140. sünniaastapäeva 9. novembril tähistame, jääb Eesti lukku usuteadlase, ajaloolase, EELK piiskopi ja peapiiskopi ning Tartu ülikooli rektorina.
Johan Kõpp kuulub Eesti rahva haridus- ja kirikuelu kõige olulisemalt kujundanud isikute kitsasse ringi, väidab ajaloolane Andres Andresen Kõpu 135. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil «Uskuge valgusesse» Jõgeval 2009. aastal.
Ajaloolase hinnangul on Kõpp üks nendest meestest, tänu kellele said tegelikkuseks väga paljude eestlaste kaks suurt unistust: Eesti rahvuslik ülikool ja Eesti luterlik vaba rahvakirik. Üliõpilaspõlves oli Kõpp Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees, seejärel kirikuõpetaja Laiusel, edasi tegeliku usuteaduse professor, prorektor ja rektor Tartu ülikoolis, järgnevalt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop, pärast Teist maailmasõda emigreerudes Rootsi Eesti pagulaskiriku piiskop ja peapiiskop.
«Kõikides nendes ametites pühendus Kõpp ühele kõrgemale eesmärgile, oma Jumala, maa ja rahva teenimisele,» toonitab ajaloodoktor Andresen, lisades, et aukartust äratab ka Kõpu ääretult õiglane ja mõistev suhtumine kaasinimestesse, tagasihoidlikkus ja nõudlikkus iseenda vastu. Kõpu puhul on rõhutatud ka tema muljetavaldavat kohusetundlikkust ilma isikliku kasusaamise huvita, kannatlikkust ja oskust probleeme üksmeeles lahendada ning kõrgemalseismist igasugusest erakondlikust kokkumängimisest.
Johan Kõpu elu ja elutööd uurinud teoloogiadoktor Priit Rohtmets kinnitab, et Kõpu maailmapilt tugineb varase lapsepõlve avastusele: eestlased on oma keele ja minevikuga traditsioone omav rahvas. See tõdemus oli kõige olulisem mõjutegur Johanile edasiste läbi elu kandvate valikute tegemisel. Rahvuslikul iseolemisel ning eestlaste vaimsete väärtuste ja ajaloo hindamisel on Kõpu kirjutistes Rohtmetsa selgitusel kandev positsioon.
Helme kihelkonnas Holdres sündinud Johan Kõpp suri pagulasena Rootsis ning on sängitatud Stockholmi Metsakalmistule.
Liina Raudvassar
