Omaosaluse piirkondlikke erisusi tajutakse ebaõiglusena

/ Autor: / Rubriik: Majandus / Number:  /

Muinsuskaitseametil on kultuurimälestiste korrashoiuks erinevaid taotlusvoore. Ühel neist – omandireformi reservfondil – erinevad omaosalusmäärad piirkonniti.

Üks kogudustest, kes 2024. aasta omandireformi reservfondist toetust saab, on Haljala kogudus. Raha eraldati Haljala kiriku fassaadi restaureerimise II etapiks. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust toetusi 2,54 miljonit eurot ja omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorust 3 miljonit eurot. Kogumahus 5,54 miljoni euroga toetatakse nii ehitis-, kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiamälestisi kui ka muinsuskaitsealadel asuvaid hooneid.

Teisena nimetatud omandireformi reservfondist saab toetust küsida ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Juhendi järgi on omaosalus selles fondis Tallinna, Tartu ja Harjumaa taotlejatele 50% taotlussummast, teistele piirkondadele 10%.

Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus põhjendas omaosaluse erisust Eesti Kiriku järelepärimisel järgmiselt: „Omaosaluse suuruse määramise erisuse osas tehti kokkulepe omandireformi reservfondi vooru väljatöötamisel 2019. aastal ning selle eesmärk oli toetada enam väljaspool Tallinna, Tartut või Harjumaad asuvaid hooneid, et suurendada regionaalset tasakaalu. Oleme sellest põhimõttest seni lähtunud. Nimetatud erisus kehtib kõikidele vooru mälestistele, mitte pelgalt kirikutele.“

Harjumaal tajutakse ebaõiglust

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse