Õpetab tundma Jumala sõna ja väge
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Märksõnad: Eesti Kirikute Nõukogu / Number: 24. november 2021 Nr 46 /
EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar on vanim kiriklik kool Eestis, asutatud aastal 1922. Vastab kooli rektor dr Einike Pilli.
Miks õppida kõrgemas usuteaduslikus seminaris?
Selles koolis saab õppida paremini tundma Jumala sõna ja väge. Ja seda ei pea tegema üksi, vaid koos teiste pühendunud kristlastega. Kooli on kutsutud koguduslikus töös kaasa aitavad inimesed, kes tahavad Jumalat ja inimesi paremini teenida. Usume, et ettevalmistus kuulub alati Jumala plaanidesse ja et Jumal väärib me parimat. Kindlasti tasub koolis õppida neil, kes teistele Jumalast ja Piiblist õpetavad. Muidu võib juhtuda, et õpetatakse enda arvamusi, mitte seda, mida Jumal Piibli ja oma Vaimu kaudu tegelikult öelda tahab.
Mis eristab kooli teistest kristlikest õppeasutustest?
See on vabakirikliku teoloogiaga kool, mis peab väga oluliseks sidet kohaliku kogudusega ning õppijate enda usuelu ja usulist praktikat. Oleme loomult hariduskeskus, mis tähendab, et lisaks kõrgharidusele pakume aastast piiblikooli, korraldame pikemaid ja lühemaid täienduskoolitusi ning vestlusõhtuid. Anname välja oma podcast’i (taskuhääling – toim.) „Teoloogika“ ja loomulikult avaldame teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Töötame koos kooli omaniku, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu juhtide ja kogudustega, korraldame koos konverentse ja koguduste töötegijate päevi. Eraldi panustame noortesse ja noorematesse juhtidesse.
Missuguse hariduse koolist saab? Kus hiljem koolist saadud haridusega töötada?
Kooli lõpetaja saab riikliku täisakrediteeringuga humanitaarteaduste bakalaureuse kraadi. Aga siin võib omandada ka piiblikooli hariduse, läbida mikrokraade (näiteks „Piibel endale ja õpetamiseks“). Tööle saab minna kaplanina, koguduse vaimuliku töötegijana ning erinevatesse teoloogilist haridust eeldavatesse kirikutevahelistesse organisatsioonidesse. Pärast õpetajakoolituse magistriõppe läbimist saab töötada ka koolis usundiõpetuse õpetajana.
Kuidas iseloomustaksite kooli õppejõude?
Praktiliselt kõik meie kooli õppejõud on aktiivsed koguduses kaasa teenivad kristlased. Usume, et õppejõud õpetavad vähemalt sama palju oma isiksusega kui sellega, mida nad räägivad. Õppejõud toetavad õppijaid mentoritena ning teevad tööd iseendaga, et parimal viisil õpetada. Anname keskealiste õppejõudude kõrval õpetamisvõimaluse ka noortele.
Mis ajast kool tegutseb?
Kool tegutseb 1922. aastast, mis teeb sellest Eesti kõige vanema kirikliku kooli. Samuti tähendab see, et tähistame mõne kuu pärast oma sajandat aastapäeva! Tõsi, kool alustas kutseõppeasutusena, suleti nõukogude ajal ja taasavati 1989. aastal rakenduskõrgkoolina. Isegi formaalsetel pausiaastatel tegutseti mitteformaalselt edasi – toimusid mitteformaalsed kaugõppekursused, korraldati sõprade vestlusringe. Nii et tegu on pika ajalooga, aga pidevalt uueneva kõrgkooliga.
Missugust tulevikku koolile näete?
Oleme kool, kus otsitakse koos Jumala tahet ja teed edasi. Praegu palvetame koos koolipere, koguduste ja EKB liidu juhtidega selgust magistriõppe avamise osas. Aga kindlasti tahame olla järgmiste põlvkondade kool, Jumalat tõsiselt võtvate ja vabakiriklikult mõtlevate kristlaste kool.
Igatseme, et jõuame ette valmistada piisavalt koguduste töötegijaid, et olla abiks inimestele, kes Kristust otsivad ja usus kasvada tahavad. Ja mul on üks salasoov: igatsen, et me koolis oleks niisugune jumalariiklik organisatsioonikultuur ja üksteise toetamise atmosfäär, mis läheb kõigi meie õppijatega kaasa nende kogudustesse ja kodudesse. Selles mõttes on kool strateegiliselt paljundav ja paljunev koht. Aga seda suurem on me vastutus.
Erki Tamm, EEKBKL president:
Väärtustame oma usulises praktikas osaduslikkust ehk jüngerlikku kultuuri. Olen ise koos Einike Pilliga meie usuteadusliku seminari vilistlane 1993. aastast ning teenime nüüd koos meie kogudusi. Suur osa meie liidu koguduste pastoreid on õppinud seminaris, mis loob mentorliku suhtevõrgustiku. See loob ka ühise keele- ja tunnetusruumi, et otsida viise, kuidas evangeeliumiga eesti inimesteni jõuda ning kogudusi arendada. Koostöös seminari juhtkonnaga on reageeritud väga dünaamiliselt liidus esile tõusnud teemadele ja vajadustele, näiteks alustati koguduse rajamise ja kaplaniteenistuse õppega. Seminar võimestab inimesi ja seeläbi kogudusi.