Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Õppida on igalt maalt

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

kari tynkkynen
Kari Tynkkynen on vaimulikuna keskendunud ennekõike noortetööle ja pälvis Haapsalu koguduse teenetemärgi, mis johannesepäeval üle anti. Peatselt hakkab ta taas Eestis tööle.Arvo Tarmula

Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärgi sai johannesepäeval misjonär Kari Antero Tynkkynen, keda meie kirikus tuntakse juba veerand sajandit.

Kari tuli Soome Rahvamisjoni (SLEY) saadikuna Eestisse 1994, sai siin pühitsuse vaimulikutööks ja hakkas diakonina teenima Lihula koguduses. Lihula periood jäi siiski lühikeseks, sest väljaõppinud noorsootöötajana kutsuti ta tagasi Soome Turu Miikaeli kogudusse noortejuhiks. Kari arvas, et sealne töö saabki tema elus olema põhiline. Kuidagi poleks ta osanud arvata, et saab omainimeseks Martna ja Ridala koguduses, kus ta on teeninud aastatel 2005–2014 – kokku üheksa aastat ja siis juba SLEY saadikuna.
Kari meenutab, et ei soovinud alguses Eestisse misjonitööle tulla. Ta kahtles, kas tal on selleks vajalikke ande, ja arvas, et teenimisaeg tuleb lühike. Kahtlused olid põhjendatud, sest ta ei tundnud Eestist kedagi ega osanud keelt. Aga Jumal on teisiti tahtnud. Kui Kari praegu möödunud ajale tagasi vaatab, ütleb ta, et kirikuelu Eestis on väga muutunud, aga põhiküsimus on ikka sama: kuidas inimene leiab tee Jumala juurde.

Rõõmu väikestest asjadest
Paljud inimesed Eestis tunnevad seda rõõmsameelset soomlast, kes oma naljadega kõiki naerutab. Sambias teatakse aga teda kui suurt valget meest. Nimelt on Kari misjonärina töötanud ka Aafrikas: 2002–2005 õpetas ta Sambia pealinnas Lusakas misjonikoolis välja kohalikke kirikuõpetajaid ja pidas jumalateenistusi.
Kari on öelnud, et misjonärid on tänapäeval Aafrikas sama haruldased nagu valged elevandid, kuigi seal on vaesuse ja aidsi tõttu abi vaja rohkem kui kunagi varem. Enamik sambialasi elab allpool vaesuspiiri, aga siiski olevat valgel inimesel aafriklastelt palju õppida. Seal kaugel, teisel pool ekvaatorit, sai Kari 22. novembril 2003 preestripühitsuse piiskop Samson Kipailalt.
Kui põhjamaa inimene on tagasihoidlik ja kinnine, siis Aafrikas nägi Kari inimeste vahetut loomust, oskust vähesega toime tulla, rõõmu pisematestki asjadest, kas või koos ülistuslaulu laulmisest. „Sambias on tavaline, et vallaametniku töölaual on Piibel ja mitte niisama, vaid ta loeb seda ka,“ on Kari võrrelnud Eesti ja Sambia olusid.
Ta ütleb, et Sambias on 85% rahvastikust kristlased ja selles mõttes, et inimesed vajavad Jeesust oma südamesse, on sarnased nii Soome ja Eesti kui ka Sambia. Mis neid riike aga eristab, on aeg. Sambias on inimestel aega üksteisega kokku saada, Soomes on aga ülioluline roll kalendril. Ikka võidab kalender (loe: kiirus).
Eestlast ja soomlast peab Kari üsna sarnasteks: „Kadedust on mõlemal, naeravad teise häda, mitte enda üle. Võtavad hästi ja viisakalt vastu, ka noored oskavad käituda. Temperamendilt tagasihoidlikud, võib-olla eestlased veelgi vähem näitavad oma tundeid kui meie, soomlased.“

Ikka noortetöö
Kari on viimased neli aastat organiseerinud noorte- ja leeritööd ning diakooniatööd Turu Miikaeli koguduses Soomes. Haapsalu koguduse tunnustus on ühtlasi tunnustus misjonitööle, mida ta on saanud Eestis teha. Teda on Läänemaal hästi vastu võetud ja selle eest tänab ta Jumalat. Lühikest aega on Kari olnud Paide koguduse õpetaja ja hooldajaõpetaja Anna koguduses.
2017 jaanuaris ilmus Turu ajalehes Turkulainen intervjuu Kari Tynkkyneniga. Seal ütleb Kari, et on Soomes tagasi olles tajunud, et soomlased on vaesemaks jäänud. Sotsiaaltoetusi on kärbitud, aga samas ta pole näinud, et poes ostetaks poolikut leivapätsi nagu Eestis.
Üle mere Eestis on aga mõneski asjas naabritest mööda mindud: igal pool on wifi-võrk ja kolkaküla memmel on internetiühendus. Ka on Eestis rohkem elektriautosid, võrdleb ta kahte riiki. Üks, mida Eestist tasuks üle võtta, on kohustus kanda pimedal ajal helkurit. Positiivsena tõi ta välja, et kuigi Eestis pole riigikirikut, hinnatakse ühiskonnas luteri kiriku peapiiskopi ja piiskoppide arvamust.
„Suur, suur tänu Haapsalu kogudusele ja piiskop Tiit Salumäele,“ ütleb Kari Tynkkynen. Varasemalt on ta pälvinud EELK tunnustusmärgi (2010) ja koostöömedali (2014).
Rita Puidet

Kari Antero Tynkkynen
Sündinud 9. veebruaril 1966 Sääminkis Soomes.
Ordineeritud diakoniks 6. augustil 1994 Tallinnas, õpetajaks 22. novembril 2003 Sambias.
Teeninud Eestis Lihula, Ridala, Martna ja Paide kogudust ja olnud Lääne praostkonna vikaarõpetaja.