Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Õppimise võlust ja valust

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

Homme, 5. oktoobril tähistatakse Eestis õpetajate päeva, millega tunnustatakse õpetajate väga tänuväärset tööd. Õpetaja töö on õpetamine, st õpilastele vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks võimaluse loomine. Õpetaja ei saa teadmisi õpilasele pea sisse kallata, õpilane peab ise õppima, pakutu vastu võtma. Aga kas õppimine on töö?

Tööl peaks olema mingi tulem. Kuulus lavastaja Konstantin Stanislavski kirjutas mahuka teose „Näitleja töö endaga“. Töö tulemiks oleks siis paremini näidelda oskav näitleja. Kuid kui näitlejale ei pakuta rolle ja ta lahkub teatrist, polegi tööl nähtavat tulemit. Seega paistab, et õppimine ei ole töö, sest suund on sisse, mitte välja.

Milline on hea õppimine? Maurus ütles Indrekule: „Kas sa tead, mis on hea õppus? Hea õppus on see, kui sa oled kord midagi valesti teinud ja siis saad aru, et see oli valesti ja ei tee seda kunagi.“ Õige, kuid võib olla väga valus, universaalmeetodiks ei kõlba. Parim õppimine loob inimeses vajalikud eeldused viljakaks tegevuseks, ennastsäästvaks käitumiseks ja oskuslikuks suhtlemiseks.

Vead elus võivad olla parandamatud, koguni letaalsed. Eks praegu läbiviidava Kaitseliidu suurõppuse Ussisõnad üks eesmärkidest olegi läbi efektiivse, koordineeritud tegevuse kaitsevõime tugevdamine ja sõja korral elude säästmine. Palume Jumalat, et ei tekiks kunagi vajadust neid päriselt rakendada, ka ebakindel rahu on sõjast kordades parem.

Õpetades ja õppides liigutakse lihtsamast keerulisema juurde. Õppides saab teha vabalt ka vigu ja neist õppida, just nagu Maurus ütles. Sarnane on olukord inimese usklikkusega ja looduse hoidmisega. Ei saa olla kohe „valmis“ kristlane või läbinisti keskkonnateadlik kodanik. Eesti Kirikute Nõukogu korraldamisel toimunud looduhoiukuu 2023 ühendas mõlemat – hea kristlane on ka loodu suhtes hooliv.

Täna, 4. oktoobril on Assisi Franciscuse mälestuspäev. Üks tema tuntud ütlus kõlab nii: „Alguses tee seda, mis vajalik; siis tee seda, mis on võimalik; ja järsku teed sa võimatut.“ Kõlab hästi nii õpetamise ja õppimise kui ka kristlaseks olemise ja looduhoiu kohta. Ka koguduste vaimulikke kutsutakse õpetajateks, sest kristlaseks olemine vajab õpetamist ja õppimist, jutlusi ei loeta seintele (soovitan vaadata Põlva Maarja koguduse jumalateenistuste salvestusi Youtube’is).

Kuid miks on loodushoiu õppimine nii oluline? Sest on vaid piiratud võimalus ja aeg teha vigu ning neist õppida. On analüüse, kus näidatakse, et inimkond on oma tegevusega mitmeski osas Maa taluvuspiirid juba ületanud. Stratosfääri osoonikiht paistab taastuvat, sest seda lõhkuvad freoonid keelati, kuid CO2 sisalduse tõus, loodusliikide väljasuremine, magevee nappus jm on aina kiirenenud ja kasvanud. Veast õppimine võib minna liig valusaks.

Kes ja kuidas oleksid looduhoiu õpetajad? Mõistagi algab kõik hoiakutest ja suhtumisest kodus, lapsed on kodu peegel. Näiteks söögipalve viib tähelepanu toidule kui annile, mille eest tänulik olla. Siit võiks viia mõte ostude planeerimisele, miks mitte koos lastega. Mõistlik ostmine vähendab toiduainete riknemise võimalust. Nutikus ja loomingulisus viivad kadude kadumiseni. Kui aga peabki kasinamalt hakkama saama, võib tunda rõõmu, elatakse loodust säästvamalt.

Oma roll keskkonnateadlikkuse õpetamisel on lasteaial ja koolil, eriti loodusainete õpetajatel. Elu võrratu mitmekesisus, organismide ehitus, talitlus, suhtlus omavahel ja eluta loodusega on nii teadmiste müriaad kui ka alus väärtushinnanguteks ja kohaseks käitumiseks. Oskus Looja loodutki pühaks pidada vajab teadmisi.

Kui võtta (jälle ja uuesti) lugeda kogu kristlaskonna õpetaja õpetust ja püüda mõtestada loetut looduhoiu vaatevinklist, võib leida palju väärtuslikke seoseid. Näiteks Jeesuse mäejutlusest „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa“ seostub keskkonnahoiu ja tasaarengu mõistega. Või maise vara kogumisest, mida koi ja rooste rikuvad. Patt Püha Vaimu vastu pole andestatav, nagu ei andestata meile lõputut keskkonnareostust.

Et lastel oleks hea võimalus õppida nii Jeesuse õpetust kui ka teisi tarvilikke teadmisi, on Põlvas asutatud kristlik Jakobi kool ja lasteaed. Kool on endast mitteolenevatel põhjustel sattunud ajutisse rahalisse kitsikusse, millega tuleb hakkama saada. Kogu koolipere ja kooli pidav sihtasutus soovivad kogu hingest, et kool jääks kestma. Väga oodatud ja juba ette kogu südamest tänatud on annetused kooli heaks Põlva Jakobi Kooli Sihtasutuse kontole EE977700771008997981, selgitus: annetus Jakobi kooli heaks.

Andres Lehestik

kolumnist