Orelid kutsuvad suvel pühakotta kontserdile

Suvehooaeg on alanud ja inimesed rohkem liikuvad. Minnakse kirikutega tutvuma, aga loomulikult ka pühakodadesse muusikat kuulama.

Olgu siis pop- või instrumentaalmuusikat. Kindlasti aga leiab iga soovija endale meelepärase kontserdi mõne orelifestivali kavast.
Inglise esseist Joseph Addison (1672–1719) on öelnud, et muusika on surelikele teadaolevast parim, on maapealne paradiis. Seda maapealset paradiisi on loodud meie keskele sajandeid. Arvatavalt oli piiskopkonna peakirikus Tallinnas orel juba 13. sajandi teisel poolel, aga laialdaselt kasutusel oli pillide kuningas kirikus, koolis ja kodus 19. sajandi lõpul.

Suurimast ja vanimast
Eesti kirikutes on üle saja oreli, neist ühe suurema, Tallinna Toomkiriku Ladegasti-Saueri oreli 100. sünnipäeva tähistatakse sel aastal. Praeguse oreli algus jääb 1878. aastasse, mil õnnistati orelimeister Friedrich Ladegasti ehitatud kolme manuaali ja 48 registriga orel. Foto selle prospektist ilmestab käesolevat lugu. 35 aastat hiljem otsustati orelit moderniseerida ja ümberehitustööd telliti Wilhelm Saueri firmast.
Tehnika areng on lubanud oreli helisid salvestada, 40 aastat tagasi alustas Hugo Lepnurm plaadisarja «Eesti orelid» ja muidugi salvestati orelimuusikat ka piiskopliku toomkiriku orelil. Seda tehti ka tänavu aprillis. Täna õhtul kell 19 toimuval kontserdil esitlevad vastvalminud plaati Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu.
Vähemalt iga nädal on põhjust toomkirikusse orelimuusikat kuulama minna, kuid augustis algaval ja poolteist nädalat kestval rahvusvahelisel orelifestivalil pealkirjaga «Fookuses Hugo Lepnurm» ilmtingimata. Festival toimub juba 28. korda! Festivali esimene kontsert oli 1985. aastal Niguliste kirikus ja kõik piletid sinna olid eelmüügist välja müüdud. Pika traditsiooniga festivali kunstiline juht on jätkuvalt Andres Uibo.

Noorimast
Kõiki suvel toimuvaid kontserdisarju ja festivale on võimatu üles lugeda, juba orelifestivale on omajagu. Noorimana on teiste sekka tulnud Peipsimaa orelifestival, mille korraldajaks on Hugo Lepnurme muusikaühing, kunstiline juht Elke Unt. Laupäeval kutsub Elke Iisakusse, kus Pariisi maailmanäituse jaoks ehitatud orelil mängib meie tuntuim organist Ines Maidre ja viiulit tema poeg Ingmar Simson-Valtin. Elke Unt ütleb, et inimestele, kes tavaliselt kirikus ei käi, on selline pillide kooslus meeldivalt üllatav. Kava kannab pealkirja «Jalutuskäigud Lepnurmega».
Tartu Ülikooli-Jaani koguduse organist Elke Unt võib säravi silmi pikalt kõnelda muusikast ja kontserdikorraldusest. Tema sõnul on kogudused head partnerid, tänu kellele saab ennast arendada, koguduste elu näha ja erinevaid oreleid mängida.
Elke Unt meenutab Niguliste kirikust oma esimest kontserti, mille järel prof Lepnurm oli öelnud, et võtme toorik on juba olemas, vaja veel sakid sisse viilida. Nüüd avab see võti paljusid uksi ja esinemisi on palju. Elke sõnul rahastatakse muusikaprojekte heal meelel ja festivali eelarvet pole vaja piletirahale üles ehitada.
Annetused koguduse heaks on kontsertidel siiski oodatud. Positiivne on see, et festivali jaoks kontrollitakse orelid üle. Kui Hugo Lepnurm sõitis jalgrattaga maakirikuid läbi, et oreleid päästa, siis Elke huviorbiidis on samuti maakirikud ja ammendamatu jumalateenistusmuusika.
Teda huvitab näiteks, kuidas muusika keeles väljendada erinevaid tundeid – rõõmu või muret – ja kuidas neid siduda jumalateenistusega. Kunstilise juhina on Elke Undi ülesanne luua kontserdi sisu, kvaliteet ja korraldus. Ta ütleb: «Organist peab olema ka reklaamiagent.»
Raplamaal töötades õppis ta ära, et kohalik vallaleht ja maakonnaleht on reklaami mõttes olulisemad kui suured päevalehed. Kindlasti tuleb kasuks reklaam Eesti Kirikus. «Meediatöö peab olema sihipärane. Kontserti ei ole mõtet tühjale kirikule korraldada. Keskeltläbi on maakirikus kontserdil 40 inimest. See on nišifestivali puhul täiesti hea publik,» selgitab Elke. Selleni, et festival tuntust kogub ja paikkonna kultuurikalendrisse jõuab, läheb neli kuni viis aastat.
Rita Puidet

Suviseid orelifestivale
XII Pärnu orelifestival 6.6.–29.8.
I Peipsimaa orelifestival 7.–27.6.
VIII Juuru orelisuvi 18.6.–13.7.
Festival «Helisevad Saaremaa orelid» 8.–12.7.; X korda.
II Kriisade nimeline orelifestival 14.–20.7. Võrumaal.
Festival «Roheline orel. Mootorita orelifestival» Kadrinas 19.–20.7.
XXVIII rahvusvaheline Tallinna orelifestival 1.–10.8.