Orelimäng oli mu vaikne unistus

Tänavuse kõige kõrgema kirikliku tunnustuse – EELK II järgu teeneteristi – pälvis Tallinna Kaarli koguduse vanemorganist, koorijuht, aktiivne kontsertorganist Piret Aidulo.

Piret Aidulo alustas tööd kirikus Tallinna Püha Vaimu koguduses. Pärast seda kui ta liitus 1982. a sügisel ristiema Helju Taugi soovitusel sealse kammerkooriga, hakkas klaverimängu oskusega noorele naisele vaikselt lisanduma ka koorijuhi ning hiljem orelimängimise ülesandeid, kuni temast sai koguduse palgaline töötegija ülesandega juhatada kammerkoori ja mängida palvustel. „Orelimäng oli mu vaikne unistus,“ meenutab tunnustatu 40 aasta taguseid mõtteid, lisades: „Oreli vägevus ja samas ka tasadus ja varjundite rohkus oli nii köitev. Muusikaakadeemias tuli taotleda võimalust õppida fakultatiivselt orelit Hugo Lepnurme juures. Orel hakkas järjest suuremat osa võtma minu ajast. Teine osa on olnud koorijuhi töö.“

Aastal 1989 suundus ta Tallinna Toompea Kaarli kogudusse koorijuhiks ja organistiks ning on Eesti kõige arvukama koguduse muusikatööd juhtinud juba alates 1993. aastast. 2022. aastal osales Kaarli koguduse muusikatöös 279 inimest ja muusikakollektiive oli 11. Viimased kümme aastat on ta olnud osaajaga ka Tallinna toomkoguduse organist. „See on olnud töö, mida olen teha tahtnud. Olen kirikusse jäänud, see on kodune koht. Tunnustus võttis sõnatuks. Ei osanud sellist asja oodata,“ jagab Piret Aidulo Eesti Kirikule.

Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus suunab küsimuse peale, mida ta tunnustatus esile tõstab, lugema koguduse septembri kuukirja Sõnad ja Teod, kus Vootele Hansen on kenasti Piret Aidulo 60. sünnipäeva eel kokku võtnud tema panuse. Kaastöölised on lehenumbris teda iseloomustanud järgmiselt: „Ta müristab fantastiliselt orelil äratuntava käekirjaga ja on hinnatud orelisaatja ka väljaspool Kaarli kogudust; Piret on tark, intelligentne, avara silmaringi ja hea väljendusoskusega, väärikas ja lugupeetud; ta on sõnapidaja, korrektne, konkreetne, sihikindel, süsteemne, maksimalist ja väga töökas; ka hooliv ja empaatiline sõber, südamlik ning abivalmis kolleeg.“

Oma lemmikoreliks nimetab Piret Aidulo Kaarli kiriku Walckeri orelit, mis sel aastal saab 100aastaseks: „Tema kõla on erakordselt kaunis. Veel on lemmikud Suure-Jaani ja Tallinna toomkiriku orelid.“ Piret on veendunud, et koorid on koguduseelus töölõik, mis on kõige stabiilsem. Et sellel on ka konkreetne eesmärk ja väljund, siis seob ta inimesi. Kaarli koguduse koorid on pandeemia ajast kenasti taastunud ja valmistuvad muu tegevuse kõrvalt ka suviseks vaimulikuks laulupeoks.

Küsimusele, kas tunnustatu kujutaks ette maailma, kus puuduks muusika, jääb Piret esmalt väga vaikseks ja siis vastab: „Seda on väga raske ette kujutada. Võib-olla poleks siis ka inimesi … seda pole võimalik ette kujutada.“

Kätlin Liimets