Orelimaraton peeti oreli kiituseks

Laupäeval, 28. jaanuaril oli Tallinna piiskoplikus toomkirikus orelimaraton – kolm tundi kestnud kontsert ja sellele järgnenud ettekanded olid pühendatud Ladegasti-Saueri oreli restaureerimise 25. aastapäevale.

Ka 25 aastat tagasi, 10. jaanuaril 1998. aastal peeti toomis orelimaraton. Toimus see siis organist Ene Salumäe eestvedamisel mõttega lubada oreli registrid enne planeeritud remonti veel laulma. Samuti selleks, et kuulajatele demonstreerida – katedraali pillide kuningas vajab hädapäraselt meistrite sekkuvat abi, et jätkata Jumala teenimist kunstilist ilumeelt riivamata. 

Vajadus oli ilmne

Toomkiriku orelihooldaja Toomas Mäeväli märkis veerandsada aastat tagasi oma ettekandes: „Oreli 71+2 registrist ei tööta üldse 9 registrit, kõik viled töötavad 32 registris, ülejäänud 32 registris on vileventiilide purunemise tõttu kõrvale nihutatud kokku 120 vilet, mis üheskoos teeb veel kaks puuduvat registrit.“  

25 aasta taguseks orelimaratoni ajaks oli toetusfondi abil kokku saadud umbes neli miljonit Eesti krooni ning leping sõlmitud töid tegema valitud Scheffleri firmaga Saksamaalt. Paar eelnevat aastat oli toomkoguduse toonane õpetaja Ivar-Jaak Salumäe koos orelikunstnik prof Hugo Lepnurmega seisnud hea, et teadvustada vajadust toomkiriku orel uuele hingamisele aidata, ning otsinud vahendeid selle läbiviimiseks.   

Esile tõstes head tööd

„Ka parima kavatsuse ning heade plaanidega alustatud töö ei pruugi alati loodetud vilja kanda. Oreli remontimisel vähemalt. Seda enam on rõõm toonitada, et toomkiriku oreli põhjalik renoveerimine õnnestus üliheade tulemustega. Need tulemused on esil tänini,“ räägib Eesti Kirikule pillirestauraator ja Tallinna toomkiriku oreli hooldaja Toomas Mäeväli. „Toomkirik peab olema heas korras igal ajal ning ka orel peab alati olema kontsertpilli väärikuses. Et kaasa teenida jumalateenistustel ning muusikaliselt ilmestada mitmesuguseid vastuvõtte,“ räägib Mäeväli põhjenduseks, miks on olnud õigustatud kõik pingutused toomkiriku oreli korras hoidmiseks. 

Ta jätkab: „Oreli tase sõltub suuresti igapäevasest hooldusest. Toomkirikul hoiame silma peal pidevalt. Oluline on tegelikult eelkõige see, kuidas orel on ehitatud. Toomkiriku pill on ehitatud nii, et seda oli võimalik remontida ja on võimalik nüüd hooldada. Hoolduse juures on oluline jälgida kliimat. Liigniiskus tekitab hallitust ja liiga kuiv õhk omakorda soodustab pilli pragunemist. Tagatud peab olema optimaalne õhuniiskus.“ 

Orel kõneleb eduloo

Lisaks regulaarsele häälestamisele tehakse Mäevälja sõnul toomkiriku oreli juures väiksemaid parandusi küll pidevalt, mis on igati loomulik nii suure pilli puhul, aga 25aastase vaatluse põhjal saab loota, et suuremat tehnilist sekkumist katedraali pill niipea ei vaja. „Peame lootma, et ei tule katastroofe. Muu eest suudame pilli kaitsta. Kui tänavu toimusid tööd toomkiriku torni juures, siis katsime aegsasti oreli kinni, et vältida halbu arenguid.“ 

Meenutades 25 aasta eest tehtud oreliremonti on Mäevälja meel rahul: „Tagantjärele saame rahul olla valitud firmaga, millel on suured kogemused pneumaatiliste orelite remontimiseks. Mugavam olnuks orel ümber ehitada ja hoopis keerulisem oli vana mehhanismi taastamine. Seda enam tuleb rõõmustada, et omanikul koos firmaga oli kindel nägemus, et vana autentne instrument tuleb säilitada.“

Kõlalt mahe, olemuselt romantiline

„Ta on väga romantiline, orkestraalse kõlaga. Lausa erakordselt kauni kõlaga, milles tuleb esile heli pehmus ja ümar tonaalsus. Toomkirikus on väga hea akustika ning meie orel sobitub sellesse veatult, pill ja akustika sobivad nauditavalt kokku,“ vastab Kadri Ploompuu palvele iseloomustada orelit, mida ta toomkoguduse organistina tunneb nagu head sõpra. 

Tänavuse orelimaratoni kunstilise juhina selgitab ta, et sündmus võeti plaani selleks, et meenutada 25 aastat tagasi toimunud restaureerimist. „Mõtlesime korrata orelimaratoni, aga seadsime sellele veidi teised raamid. Soovisime, et mängiksid organistid, kes on viimasel kümmekonnal aastal toomkiriku muusikaelus kaasa löönud, esinedes regulaarselt meie laupäevastel orelipooltundidel. Iga organist võis valida, mida soovib mängida. Palade pikkus oli siiski kokku lepitud, et kontsert ei läheks liiga pikaks, samuti arvestasime, kuidas üksikteos tervikusse sobib,“ rääkis organist. 

Kadri Ploompuu sõnul oli kavas palju romantilist orelimuusikat (Mendelssohn, Franck, Vierne, Reger jt) ning eesti heliloomingut (Tobias, Süda, Karindi, Lepnurm, Mägi jt). Galakontserdil esines 19 organisti: Kristel Aer, Piret Aidulo, Olga Gams, Anna Humal, Erika Jefimova, Tiit Kiik, Gustav-Leo Kivirand,Ulla Krigul, Aare-Paul Lattik, Pille Metsson, Kersti Petermann, Brigitta Petropavlova, Kadri Ploompuu, Hille Poroson, Liina Rahuoja, Aivar Sõerd, Tiia Tenno, Kadri Toomoja ja Andres Uibo. 

Kontsertosale järgnesid ettekanded. Rääkisid oreliintonaator Matthias Ullmann Saksamaalt, kes on intoneerinud Tallinnas nii toomkiriku kui ka Kaarli kiriku oreli ja on praegu intoneerimas Jaani kiriku orelit, ning orelihooldaja Toomas Mäeväli.

Liina Raudvassar 

Tallinna toomkiriku Ladegasti-Saueri orel

1878. a ehitas Friedrich Ladegast kolme manuaali ja 48 registriga oreli, mille prospekt on jätkuvalt näha

1913. aastal ehitati orel moodsamaks ümber. Teostus telliti Saksamaalt firmalt Wilhelm Sauer, mis siis juba kuulus Paul Walckerile. Lisati uusi registreid ja asendati mehaaniline mehhanism pneumaatilisega

Orelil on 71 helisevat ja kaks liitregistrit, kolm manuaali ja pedaali. Vilesid on u 4500, pikim 7 m ja lühim 3 cm

1995. a moodustati Tallinna Toomkiriku Oreli Fond eesmärgiga valmistuda oreli kapitaalseks remondiks

1996. a allkirjastati leping firmaga Orgelwerkstatt Christian Scheffler (Saksamaa)

1998. aasta jaanuarist juunini kestsid restaureerimistööd maksumusega 4 mln Eesti krooni, 1. augustil orel taaspühitseti ja toimus avakontsert