Orelisõprade ühingu liikmed kuulasid võimsaid oreleid Poolas

Eesti Orelisõprade Ühingu eestvedamisel käis Eesti kaksteist organisti orelireisil Põhja-Poolas.

Esimesel päeval tutvusime Gdański orelitega. Sealseks vaieldamatuks pärliks on Oliwa katedraalis asetsev ligi 7900 orelivile ja 110 registriga Johann Wulfi orel, mille esialgne, nüüdseks ajaloo keerdkäikude tõttu mitmeid kordi ümber ehitatud versioon valmis aastail 1755–1780.
Juba selle pilli unikaalne vitraažakent ümbritsev rokokooprospekt võttis oma võimsuses sõnatuks. Kui sellele lisandus organisti sõrmede alt Händeli «Messia» võimas «Halleluuja»-koor, muutes oreli otsekui elavaks – üle kogu prospekti liikusid muusikaga kaasa keerubid ja trompeteid mängivad inglid, keerlesid kellamängud –, oli orelirõdul seistes tunne sõnulseletamatu.

Käed orelil
Teist reisipäeva alustasime ringkäiguga suursuguses Pelplini katedraalis ning jätkasime imekaunis Toruńi linnas. Sealses Ristijale Johannesele ja evangelist Johannesele pühendatud peakatedraalis on muuseas ristitud kuulus astronoom, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija Mikołaj Kopernik.
Meie reisiseltskond huvitus eelkõige väikesest barokkorelist, mille on ehitanud aastal 1688 kohalikud meistrid. Sealse organisti lahkel loal said seda vana väärtuslikku pilli oma käega proovida kõik soovijad.
Tagasiteel Gdańskisse põikasime sisse ka Malborki (Marienburg). Sealne linnus, mille peakatedraal ootab küll veel renoveerimist, on suurim telliskividest ehitatud linnus ja suurim gooti stiilis linnus maailmas.

Võidetud südamed
Kolmanda reisipäeva ning võib öelda, et kogu reisi pärl avanes meie ees Pasłęki linnakeses. Hiljuti täielikult renoveeritud, meister Hildebrandti orel, mille kahte vastasseinal asetsevat võimsat prospekti ühendas kaunis vitraažaken nagu Gdański Oliwa katedraalis, võitis oma imelise kõlaga kõigi südamed.
Siinkohal ei saa jätta mainimata ülipõhjalike orelialaste teadmistega kohalikku preestrit Jan Sindrewiczit, kes ei pidanud paljuks jutustada üksikasjalikult oreli keerukast ajaloost ja renoveerimisest ning lubada seejärel kõiki soovijaid ka oma käega seda kaunist pilli proovida.
Pasłękist sõitsime edasi Fromborki, kus asub võimas katedraal imekauni barokse oreliprospekti ja kiriku tagaosas põrandal, otse kuulajate keskel asetseva viiemanuaalise mängupuldiga.

Organistide pikad päevad
Katoliiklikus Poolas on kogudused suured ning kirikud rahvast täis. Huvi tundub jaguvat ka oreli kui muusikainstrumendi vastu. Suuremates, väärtuslikumate pillidega katedraalides toimuvad mitu korda päevas (Oliwa katedraalis lausa igal täistunnil) oreli esitlused.
Kuulajaile demonstreeritakse selle jumaliku instrumendi pea ammendamatuid võimalusi: käo kukkumisest, tuulekohinast või karu möiretest kaasaegse filmi- või lausa popmuusika peaaegu autentselt kõlavate esitusteni, rääkimata sümfooniaorkestri või oratooriumikoosseisu võimsast imitatsioonist, kus lõppakordid otsekui kergitaksid kiriku katust.
Meie reisiseltskonnas tekkis arutelu, kas säärased esitlused, kus rahvast meelitatakse vaid hittidega, millel tihtilugu ei ole päris orelimuusikaga mingit seost, ikka õigustavad ennast. Pidime tõdema, et küllap õigustavad, kui see veidikegi aitab orelit ja organisti elukutset populariseerida.
Muide, Poolas on valdav osa organistidest mehed. Tööpäevad on pikad, lisaks oreli esitlustele kolm-neli missat päevas, pluss uue repertuaari pidev omandamine. Loomulikult on tegemist suurepäraste mängijatega.

Saueri orelid ootavad ülevaatamist
Pikkadel autosõitudel (vahemärkus: Poolas on nüüd uued, harukordselt head teed!) ja õhtustel koosviibimistel tuli lisaks päeval nähtule jutuks olukord Eesti kirikus ning organisti roll tänapäeva koguduses. «Ma ei soovi olla ainult organist,» kõlas üks viimase õhtu mõtetest. Ning kellelegi ei tulnud lahti seletada, milline on selle töö tegelik haare. Tänutunne kordaläinud reisi ja toreda seltskonna eest jääb küllap veel kauaks kaikuma koraaliimprovisatsioonina kaunil Hildebrandti orelil: «Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita …».
Eesti Orelisõprade Ühing on orelireise korraldanud varemgi. Peale Eesti orelite oleme käinud tutvumas Läti, Soome ja Rootsi pillidega.
Järgmise reisiga 20. septembril tähistame Toomkiriku Saueri oreli juubelit ning sõidame kaema teisi eesti Saueri oreleid. Järgmisel suvel aga loodame astuda J. S. Bachi jälgedes Saksamaal.
Eesti Orelisõprade Ühingu tegemistega ühineda soovija ei pea olema organist. Piisab huvist orelite ja orelireiside vastu. Soovi korral võib liituda meie Facebooki lehega, varsti peaks valmima ka uus kodulehekülg.
Maris Oidekivi-Kaufmann,
Tallinna Jaani ja Rootsi-Mihkli koguduse organist,
Eesti Orelisõprade Ühingu juhatuse liige

Orelile
Orelihelid mu tõotatud teel
paiskuvad südamest valla,
sõrmede alt pääseb lendu mu meel
kirikuvõlvide alla
laulma.
Jah, elu mis ongi ju muud,
ajas ja ruumis vaid vahe,
lugude vestmiseks paotada suud
liig tihti puudub mul tahe,
julgus ja enesemääratlussoov,
tarkus ehk sõnasid seada,
muusika ongi ehk ainuke proov
tahta ja tunda ja teada.
Muusika ongi ehk ainuke sild
sõna ja sõnatu vahel,
ajatu ajaloo leidmata kild
see, mille inimlik tahe
kaotas kord.
Muusika voogab mu seest.
Voolab mu tunnete üle.
Osake palvest ja ristimisveest,
lapsed, kes Naisel on süles.
Osake mõttest, mis poolikuks jäi
hetkel, kui ärkasin üles.
Osake ajast, mis teisiti käib
ajast, mis helide süles
keeruka fuugana elutee ring,
torm mõtte lennukas vahus
mänguna kaigub.
See ongi mu hing.
Kõik minu vaikus ja rahu.
Maris Oidekivi-Kaufmann, 2013

Pildigalerii: