Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Otsus, mis vajaks selgitamist

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Hiljuti väitis keegi ajakirjanik, et president Toomas Hendrik Ilves jääb Eesti ajalukku eelkõige oma eraeluliste seikadega.

Ajakirjanikuga võib muidugi vaielda. Tõsi on aga see, et meedia kihab juba pikemat aega sündmuste ümber, mis päädisid presidendi kolmanda abielu laulatamisega Halliste kirikus. Viimasega seoses on muuhulgas küsitud, kas EELK käitus õigesti, pannes Ilvese ja Kupce paari.
Seda enam tekitas minus imestust viis, kuidas ajaleht Eesti Kirik 6. jaanuari numbris nimetatud laulatust kajastas. Häirimatu iseenesestmõistetavusega ja ilma ühegi omapoolse sisulise küsimuseta.
Tunnustatud ajakirjanik ja riigikogu liige Viktoria La­dõnskaja loobus presidendi kutsest Eesti vabariigi aastapäeva vastuvõtule, kuna tema hinnangul on Ilves minetanud oma moraalse autoriteedi. Julgen arvata, et Ladõnskaja väljaütlemisele sekundeerivad ka paljud Maarjamaa kristlased.
Pole saladus, et Ilves on juba pikemat aega silma paistnud avaldustega, mis seavad kahtluse alla mõnegi kristluse jaoks olulise väärtuse. Nii leidis president oma viimases aastapäevakõnes, et jumalik absoluutne tõde on juba ammu kõikuma löönud, ning lükkas tagasi ilmutusliku (ülalt antava) tõe olemasolu – kuna inimene avastavat nüüd ise tõe.
Samuti tuntakse Ilvest homoabielude seadustamise ühe eestkõnelejana. Olgu meenutatud, et nii Eesti Kirikute Nõukogu kui ka EELK eraldi on homoabielu selgelt tauninud.
Usulises kõnepruugis on viimasel ajal saanud moesõnaks «tähenduslikkus». Tõepoolest, nii nagu tähenduslikkuse saavutamiseks tuleb selgitada Jeesuse sõnu abielu kohta, tuleks minu meelest selgitada sedagi, miks otsustas EELK laulatada presidendi abielu, mille ümber keerleb märkimisväärselt palju diskrediitset (diskrediit = halb kuulsus – toim.).
Tuleks selgitada, kuidas mõistab EELK üleüldse abielu, mida tähendab meie kiriku jaoks laulatus ning millistel tingimustel võib laulatada varem lahutatuid. Vastasel korral jääb minu arvates ka kiriku sees õhku palju vastusteta küsimusi – ja tähenduslikkusest saab kergesti tähendusetus.
Marek Roots,
Keila Miikaeli koguduse õpetaja

Jaga