Paastumaarjapäeva eel
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Uudis / Number: 22. märts 2017 Nr 13 /
25. märtsil tähistatakse kristlikus maailmas Issanda kuulutamise püha ehk paastumaarjapäeva. Sellega meenutatakse ingli kuulutust neitsi Maarjale, et ta saab Pühast Vaimust käima peale ja toob ilmale Jeesuse. Piiblis on sellest juttu Luuka evangeeliumi esimeses peatükis. Issanda kuulutamise püha on peetud hiljemalt 7. sajandil, keskaegses Euroopas loeti seda mitmel pool uue aasta alguseks.
Paastumaarjapäev on ka ainus Maarjale pühendatud püha, mida on laialdaselt tähistatud protestantlikes kirikutes. „Jumal saadab Päästja, kes sünnib siia maailma Maarja kaudu. Ehk rõhk Jeesusele nagu luterluses tavaks,“ selgitab Tartu ülikooli praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom paastumaarjapäeva sõnumit meie kirikule. Tema sõnul on tegemist EELKs kohustuslikult tähistatava pühaga, kuid osa pastoreid kaldub nädalasiseseid jumalateenistusi ära jätma. Kohati ühendatakse paastumaarjapäeva tähistamine aga 1949. aasta märtsiküüditamise mälestusüritustega.
Tänavu on 25. märtsil jumalateenistusi või palvusi kavas õige vähestes kogudustes. Tõsi, paastumaarjapäev langeb sel korral laupäevale, mistõttu juhitakse mitmel pool pühadesõnumile tähelepanu järgmise päeva peajumalateenistusel.
Paastumaarjapäeval oli oluline koht aga ka eestlaste rahvakalendris. Eelkõige tähistati seda kevade alguse ja naistepühana. Abielunaised tavatsesid sel päeval käia kõrtsis pidutsemas, tavaks oli nn maarjapuna ehk punaseks värvitud viina, õlle, mahla või muu joogi joomine.
Vahepeal kadunud paastumaarjapäeva rahvakombeid on paaril viimasel aastakümnel rahvakultuuri entusiastid taaselustada püüdnud. Mitmed naiste ja tüdrukute sõpruskonnad käivad hommikul laulmisega tõusvat päikest tervitamas. Kantakse ka valgeid rätikuid, pestakse silmi allikaveega, riputatakse paelakesi raagus puudele ja tehakse teisi rituaale. Pühade kiriklikule taustale seejuures erilist tähelepanu ei pöörata.
Rain Soosaar
