Pakuvad majutust

Juba mõnda aega on meedias üleval olnud nn musta majutuse temaatika. Paljud registreerimata ja nõuetele mittevastavad kohad reklaamivad ennast kui majutuspaiku. Teiste hulgas on halba valgusesse sattunud ka kogudused.
Teeliste kirikuid tutvustavas brošüüris on 26 luterlikku pühakoda, mille tutvustuse juures leiame märke mingisuguse ööbimisvõimaluse kohta, kirikutöötajate teatmikus on majutuskohti üheksa. Need on erineva suuruse ja mugavusastmega paigad.

Saaremaal püütakse korda luua
Homme peaks ühte raadiosaatesse kokku tulema hulk rahvast Saaremaa Sõrve turismitalu omaniku Jüri Miti eestvõttel, et majutustemaatikat arutada. Jüri Mitt on leidnud, et Saaremaal tegutseb hulk külaliste majutuspaiku, mis pole ametlikult registreeritud ning ei vasta ka tervisekaitse- ega päästeameti nõuetele, reklaamivad ennast Internetis, kuid pole majandustegevuse registrisse kantud.
Kõlvatut konkurentsi pakkuvat ka mitmed kogudused. Miti sõnul on suurema töö jätnud tegemata kohaliku omavalitsuse esindajad, kes taolise segase seisu on lasknud tekkida. «Praegu on olukord keeruline – kehtivad kaks seadust – turismi- ja asjaõigusseadus, teisel juhul võib justkui oma vara (nt kämping) rentida ning nõuetele vastavus pole nõutav,» tõdeb ta.
Jüri Mitt, kes Eesti Kiriku küsimustele vastates ütles, et tal pole kirikuinimeste vastu midagi, ta käivat isegi vahel Jämaja kirikus, on oma teistes väljaütlemistes ja kirjutistes kirikurahva aadressil siiski hulga tuliseid nooli teele lasknud.
Kuressaare ja Püha koguduse vaimulik Anti Toplaan ütles, et näiteks Püha puhul, kus tavaliselt on suve jooksul mitu Soome sõpruskoguduste leerilaagrit ja muid kirikuinimesi, polegi koguduse rahvas nii-öelda kirikuvõõraste majutamisest huvitatud. Saarte praost Veiko Vihuri, kes ei pea majutusteemat kuigivõrd oluliseks, on soovitanud teha kogudustes majutuspaikade registreerimise osas oma äranägemise järgi. Kiriku põhitegevus olevat siiski teine – usu levitamine ja hingede päästmine.

Võimalusi ei saa jätta kasutamata
Teisalt, koguduste poole pealt, vaadates lagunevat kinnisvara ja laiuvaid maid, mis EELK kogudustel on, võib ju mõelda, et kui leidub häid ideid ja tegusaid inimesi, saaks just majutamisega pühakodade juures rahvast kiriklikele väärtustele lähemale tuua. Ja miks siis mitte ka kasumit teenida.
Kantsler Urmas Viilma palus EELK õiguskomisjoni liikmetelt abi, selgitamaks, millised on olemasolevas situatsioonis seadusandlikud piirid ja võimalused. Põhimõtteliselt on võimalik ka praegune olukord juhul, kui majutust pakutakse ainult kiriku raames, s.t laagriteks ja töötajate puhkusteks ning seminarideks. Siis peab ka reklaam olema asjakohane.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 2005. aastal kehtestatud nõuetest majutusettevõtetele võib igaüks lugeda, millistele tingimustele peab vastama hostel, külalistemaja või muu majutusasutus. Ja kui koguduse majutuspaik neile vastab, siis pole ka registrisse kandmine väga keeruline.
Rene Reinsoo, Kihelkonna koguduse õpetaja, nendib, et alates 1990ndatest, mil pastoraati välja ehitati, on elu tänaseks kulgenud nii, et majutusteenus vastab ka kõikvõimalikele nõuetele. Majutust pakkuda plaanivatele kogudustele soovitab õpetaja, et mõeldagu korralikult läbi, kas investeeringud on võimalikud ja tasuvad ennast ära. Kutsutud külaliste jaoks pole litsentsi vaja, kirik on läbi aegade ikka rändureid vastu võtnud.

Mari Paenurm