Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Palju õnne, härra president!

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Arnold Rüütel 2014President Arnold Rüütel tähistab homme 90. sünnipäeva.

Ta on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas.
Kodutalus karjapoisi ja künnimehena alustanud Arnold koolitas end põllumeheks ning täitis põllumajanduses vastutusrikkaid ameteid Tartu näidissovhoosi direktorist ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektorist Eesti põllumajanduse tippjuhini välja.
1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmel kõrgel riiklikul ametikohal. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Paljudel on meeles hetk, kus Arnold Rüütel ja peapiiskop Kuno Pajula seisid kõrvuti sinimustvalge lipu heiskamisel 24. veebruaril 1989. aastal Pika Hermanni torni.
20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Arnold Rüütel jäi ülemnõukogu viimaseks esimeheks selle volituste lõppemiseni oktoobris 1992.
8. oktoobrist 2001 kuni 9. oktoobrini 2006 oli ta Eesti Vabariigi president.
2014. aastal autasustas EELK Arnold Rüütlit kauaaegse ja ustava koostöö eest EELK Teeneteristi I järgu ordeniga. Sama aasta 4. juunil ilmunud intervjuus Eesti Kirikule meenutab ta perestroika-aegset koostööd kirikuga: „Iseseisvuse taastamise protsessis leidsime võimaluse koostööks kirikuga, kes oli vaimseks orientiiriks ja innustajaks, et rahvast koondada ühise eesmärgi teenimisele – meie iseseisvuse taastamisele.“
Nädalavahetusel peeti Tartus 20. Augusti Klubi eestvõttel president Arnold Rüütli 90. sünnipäevale pühendatud kahepäevast konverentsi, kus toodi esile Arnold Rüütli tähtsust Eesti viimisel Euroopa Liitu ning tema püüdlusi ühiskonna sidususe tugevdamisel.
Arnold Rüütli jaoks on oluline olnud rahvusena püsima jäämine. „Ilmselt tuleks taas päevakorda tõsta nn ühiskondliku kokkuleppe protsess, selleks et riiklikult ja parteideüleselt ellu viia asju, mis määravad meie rahvuse jätkusuutlikkuse,“ on ta öelnud nelja aasta taguses intervjuus Eesti Kirikule.
Läinud aasta lõpus ilmus kauaoodatud mahukas teos „Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas“, autor Peeter Ernits, konsultant Jüri Ehasalu. Eesti lähiajalugu läbi ühe mõjuka inimese elu ja töö on toodud lugejate ette. „Rüütel vabariigi presidendina tõi institutsioonile kõrgema usaldusväärsuse, kui see on olnud enne või pärast „tema aega“.“ Ehk peitub selles lauses võti mõistmaks 90 aastat Eestile elatud elu.
Õnnesoovidega
SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu
Eesti Kiriku kolleegium ja toimetus