Palve- ja paastukuu märts

80 aastat tagasi oli märtsikuus põhjust meenutada mitmeid kirikumuusikuid ja lauluveterane, kelle tähtpäeva puhul sai kuulda vaimustust äratavaid kontserte.

6. märtsil 1933 möödus 30 aastat Martin Andreas Wilbergi surmast, keda iseäranis Kolga-Jaanis ja Põltsamaal oli põhjust meenutada kui ühte tähtsamat kirikulaulu edendajat. Aastatel 1846–1853 oli ta Kolga-Jaanis ja 1852–1899 Põltsamaal köstri ametit pidanud, 1840–1846 ja 1852–1862 Põltsamaa kihelkonnakooli juhatanud, kus ka noor Karl August Hermann tema käest õpetust sai.
Wilbergi juhatatud Põltsamaa segakoori esituses said tollased kirikulised nii mõnigi kord kuulda koore Händeli ja Haydni oratooriumidest. Sakslasest pastor Emil Heinrich August Hörschelmanngi nakatus Wilbergi muusikategemistest ja olles noores põlves komponeerimist õppinud, sai temast üks esimesi eestikeelsete laulude loojaid. Nii kõlasidki 1841 jõululaupäeval Põltsamaa kirikus esimest korda eestikeelsetele sõnadele loodud laulud, äratades kuulajates suurt imestust ja vaimustust. Esineti teisteski kirikutes, sealjuures 1844. aastal Viljandis uue oreli õnnistamisel.

Auavaldus laulumehele
5. märtsil oli Tartu ülikooli kirikus vaimulik kontsert 6. oktoobril 1932 surnud lauluveterani ja laulupidude tegelase Hans Kanni mälestuseks. Tegemist oli silmapaistva tenoriga, kes oli osa võtnud juba I üldlaulupeost. Kohalikud sakslased tahtsid teda saksa seltskonna kulul saata Saksamaale laulmist õppima, kuid eestimeelse mehena ütles Kann sellest ära. Ta oli laulnud mitmes kooris ja kvartetis ning teda tundis terve Eestimaa.
Mälestuskontserdil esinesid tema tütre Salme Kanni naiskoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor Richard Ritsingu juhatusel, lauljatarist teine tütar Helmi Kann ja organist Helene Spulge-Lambert. Sisukas kava ja viimistletud esitus olid väärikaks auavalduseks laulumehele, kes hiljuti Jumala kodadesse oli lahkunud, ilma et oleks täitunud tema suur unistus osaleda ka X üldlaulupeol. Kontserdi tulu oli määratud Hans Kanni hauasamba püstitamiseks.
Estonias austati 2. märtsil Arnold Vismanni (Aarne Viisimaa) tema 15 aasta lavategevuse juubeli puhul. Huvitav on märkida, et tema esimene ooperiosa oli vaimulikku laadi: Simeon Mehuli ooperist «Joosep». Kuid ega Vismann ainult ooperis esinenud. Ta oli tuntud ka kui oratooriumilaulja, kelle repertuaaris olid näiteks Mozarti «Reekviem», Beethoveni C-duur Missa, Haydni «Loomine» ja Dvořáki «Stabat mater».
Palvepäeval tähistasid Tallinna Saksa Meestelaulu Selts ja Oleviste kiriku koor W. Sevighi juhatusel Johannes Brahmsi 100. sünniaastapäeva. Kaastegevad olid Ida Aav-Loo, Karl Viitol ja Estonia sümfooniaorkester. Peateosena oli ettekandel «Saksa reekviem». Eduard Visnapuu võtab endale julguse öelda, et selle teose «muusika on paiguti väga huvitav, kuid mitte siiski vaba venivustest tänapäeva nõuete seisukohalt». Ettekandjad olid oma ülesannet tõsiselt võtnud. Koor kõlas «heledalt ja mõjurikkalt».

Sorav tehnika ja meeleolu ühtlus
Eespool mainitud organist Helene Spulge-Lambert andis Salme Kanni naiskoori kaastegevusel 12. märtsil ülikooli kirikus ka omaette oreliõhtu. Seegi kontsert jättis hea mulje. Avakoraalile järgnesid Ba­chi «Passacaglia» ja koraalivariatsioonid Mendelssohni 6. orelisonaadist. Interpreet esitas need sorava tehnika, meeleolu ühtluse ja selgusega. Eriti Mendelssohni juures paistis silma ilmekas meloodiakäsitlus ja rütmiline paindlikkus.
Naiskoor esitas viimistletud ettekandes Palestrina «Adoramus te Christe» ja Mozarti «Ave Verumi». Lõpuks kandis organist veel ette Regeri «Benedictuse», Boelmanni «Gooti süidi» ja Schumanni «Fuuga teemal B-A-C-H».
Tartu Peetri kiriku I pihtkonna segakoor sai läinud aasta detsembris kümneaastaseks. Väikese hilinemisega tähistati seda nüüd 4. märtsil koguduse leerisaalis aktuse ja perekonnaõhtuga ning 5. märtsil kirikus kontsertjumalateenistusega. Koori asutaja ja esimene dirigent oli I pihtkonna õpetaja Gustav Rutopõld. Hiljem võttis tema ameti üle Adalbert Wirkhaus. Praegu oli koorijuhiks Tartu Pedagoogiumi muusikaõpetaja August Kiiss. 90-liikmeline koor oli osalenud suuremates muusikalistes ettevõtmistes ja kaunistanud lauluga oma koguduse jumalateenistusi.

Karafin tutvustas end Tallinnas
18. märtsil oli Tartu Pauluse kirikus Eesti Kristliku Üliõpilas­ühingu kontsertjumalateenistus, kus esinesid muusikaliste ettekannetega Tartu Pedagoogiumi muusikaõpetajad ja õpilased.
Tallinna Kaarli kirikus tutvustas palvepäeval end pealinna publikule senine Tartu noor organist Alfred Karafin (Karindi). Ta oli tuntud kui tubli muusikamees ja seda näitas ka tema seekordne kontsert. Kaar­li kiriku võimsal orelil kõlasid Buxtehude, Händeli, Bachi, Francki ja Artur Kapi teosed.
Kuid Karafin tutvustas end ka kui heliloojat, esitades oma orelisonaadi. Tema laule kandis ette Karl Ots, kelle hästikoolitatud tenor pääses kiriku võlvide all eriliselt mõjule. Vaba Maa kirjutab Karafini teoste kohta, et neis «paistis silma lihtne, tagasihoidlik arendusviis, millega pääses meeldivalt mõjule kujutatud meeleolu tunnetesügav sisu».
Peeter Laja lahkumisega Võrust kippus sealne muusika­elu soiku jääma. Vaikus oli aga lühiajaline. Võru Meestelaulu Seltsi dirigent K. Pütsepp liitis oma meeskooriga Kandle seltsi laialiläinud segakoori naislauljad ja võttis õppimiseks käsile Cherubini «Reekviemi». Vaimuliku muusika alal töötas ka Herman Kännu juhatusel luterliku kiriku koor. Koor oli küll veel noor, mistõttu piirdus esialgu vähemate palade õppimisega. Heliloojast koorijuhil oli valmimas oratoorium «Kristus».

Kaarmas mõeldi suvele
Intensiivne oli ka Kadrina vaimulik muusikaelu, kus selle eest hoolitses köster Fr. Karlson. Ta oli oma koguduse piirkonnas igasse paika asutanud väikese segakoori, käies neid kord nädalas instrueerimas. Kui kava selge, järgnes üldproov ja kontsert kirikus.
Kaarma kogudus määras oma esimese vaimuliku laulupäeva 9. juulile. Beethoveni, Hannikaise, Schuberti ja Mikkola, Karl August Hermanni («Troostilaul») ja Johan Tamvergi («Õhtulaul») laulud olid välja valitud «Kirikukoori» X vihikust.
Pasunakoorid pidid esinema kahe palaga (Bachi «Kiituselaul» ja Kappeli «Jehoova mu karjane»). Laulu- ja pasunakooride ühisesituses pidi kõlama Enn Võrgu «Looja vägevus», mis oli võetud ka X üldlaulupeo kavva. Oli mõeldud ka rahva kaasamisele, milleks valiti välja kaks koraali: «Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat kiita» ja «Oh võtkem Jumalat».
Tallinna Linnamisjoni Selts pidas 18. märtsil oma peakoosolekut. Märgiti, et paljud ei saa haiguse või vanaduse tõttu tulla Jumala elavakstegeva sõna juurde. Tung selle järele oli aga suur. Viia jumalasõna nende juurde on aga just misjoniseltsi ja tema laulukoori ülesanne.
Samal päeval kõneles Kaarli eragümnaasiumi direktor L. Raudkepp katoliku kiriku iseärasustest, leides, et selle õpetuses on küsitavusi. Suurimaks apostliks peaks pidama mitte Peetrust, vaid Paulust, kes vabastas ristiusu täiesti juudi­usust. Evangelistlik kirik on pauluslik, ehtkristlik. Katoliku kirik kõrvaldagu oma eksimused, selle asemel et tulla Baltimaile kuulutama oma ainuõigust ja eksimatust. Kõneleja puudutas ka Jehoova tunnistajate õpetust, milles olla palju juudipärast ning kiriku- ja riigivastast.
Viljandis olid viimasel ajal misjoni juhataja praost H. Põld ja õpetaja H. Hansson kirikutes ja vennaste palvemajas pidanud rahva rohkel osavõtul kogudustele äratustunde.
Risti koguduse köstri ametist vabastati oma soovil Jaan Liima.
Mati Märtin