Palvest kantud murelik sinod

Pärnu praostkonna sinodisaadikud kogunesid sinodile 18. mail Saarde kirikus. Konsistooriumi esindasid piiskop Joel Luhamets ja kantsler Andrus Mõttus.

Sillerdavas päikesesäras algas sinod jumalateenistusega Kilingi-Nõmmes asuvas Saarde kirikus ja jätkus koosolekuga käärkambris. 33 saadikust oli kohal 22. Koosolekut juhatas praost Tõnu Taremaa ja abijuhatajaks valiti Saarde koguduse juhatuse esimees Kristi Ollino.
Tervitas Saarde valla abivallavanem Jaanus Männik, kes ütles, et hea on osa saada ja näha tööd, mida ristikogudus on juba üle 2000 aasta teinud. Ta lisas: „Ei saa aru, miks ühiskonnas nii vähe toonitatakse kristliku kultuuri olulisust. See on hindamatu töö, mida teete!“

Mured ja rõõmud korduvad
Praost Taremaa nentis ettekandes, et koguduste mured ja rõõmud korduvad aastast aastasse: „Kogudused, nende vaimulikud ja teised töötegijad on teinud oma igapäevast tööd ustavalt, vaatamata kõigile raskustele. Mured on paljuski kõikidele kogudustele ühised: inimeste lahkumine, kitsastes majanduslikes oludes tegutsemine, aktiivsete koguduseliikmete kasvatamine. Mitme aruande kokkuvõtetes on märgata pessimistlikke noote, õnneks siiski mitte allaandmist. Suur tänu kõigile töötegijatele ning vabatahtlikele nende ustavuse ja pühendumise eest.“
Praostkonnas tegutseb 12 kogudust, seitse vaimulikku ja 12 organisti või organisti kohusetäitjat. Eripärana võiks välja tuua, et 1892 annetajaliikmest lausa 61% kuuluvad praosti teenitavasse Pärnu Eliisabeti kogudusse. Hinnanguline hingede arv oli 2018. aastal 9407 ja annetajaliikmete arv vähenes 2018. aastal 329 võrra. Rõõmu tõi, et armulaual käijate (+306), ristimiste (+4) ja laulatuste (+4) arv tõusis.
Leeritatute ja maetute arv on jäänud varasemale tasemele. Küllap võib muret tunda, et viies koguduses ei toimunud ühtegi ristimist ja kuues polnud leeritamisi. Pärnus on märgata ilmalike matuste jätkuvat pealetungi. Leinajad ei tee tihti vahet, mis on ilmalik ja mis kristlik matus ning usaldavad matusebüroodes antavat infot.

Muusikatöö ning lapsed ja noored
Aruandeaastal langes muusikatöös osalevate kollektiivide arv kaheksalt kuuele. Siiski leidis praost, et selle töövaldkonnaga võib rahule jääda: „Juhendajate arv on kahe võrra tõusnud ja kõikjal, kus on orel (kolmes koguduses puudub), ollakse mängimise tasemega rahul.“
Praostkondliku nõrkusena toodi välja laste- ja noortetööd, mis toimub vaid neljas koguduses: Saardes, Sindis, Pärnus ja Vigalas. Omaette fenomen selles valdkonnas on ka hiljem piiskopi poolt esile tõstetud Saarde kogudus, kus kokku osales 2018. aastal umbes 700 last ja noort kord kuus toimuvatel laste ja noorte päevadel. Üüratu number tulenes sellest, et loeti iga külastust. Lapsi üksikult on kokku siiski umbes 100.
Suurepärast lastetööd tehakse ka Sindi koguduses, kus nagu Saardeski osaleb lapsi rohkem, kui on koguduse annetajaliikmeid. Praost tõstis esile ka Tori kogudust, sest seal on tekkinud lootus, et noortetöö võiks ellu ärgata.

Ülevaade koguduseelust
Sel sinodil tegi ülevaate koguduste 2018. aasta elust samuti praost. See tekitas sinodisaadikute seas rahulolematust, leiti, et koguduste esindajad võiksid ise sõna saada. Hiljem kommenteeris piiskop Luhamets, et olukorra võib lahendada nii, aga ka teisiti. Vanema traditsiooni järgi ongi seda teinud praostid.
Mida praost Taremaa esile tõstis? Lisaks varem nimetatud tegevustele kogudustes leidis äramärkimist Audru koguduse liikmete ja talituste arvu kasv. Piiskoplik visitatsioon toimus uue õpetaja saanud Pärnu koguduses ja praostkondlik väikeses, ent tegusa aktiiviga Treimani koguduses. Kui Vändra kogudus võis joone alla tõmmata kiriku katuse remondile, siis Audru kiriku katuse tarvis pole vaatamata taotlemistele vahendeid õnnestunud saada.
Tahkurannas teeb muret varemetes peakirik, mille puhul soovitakse vähemasti müüre konserveerida. Oma vaimuliku ootuses ollakse Pärnu-Jakobis. 2018. aastal välja kuulutatud vakants kukkus läbi. Suure panuse koguduse teenimisse on andnud nüüdseks ka diakonieksami sooritanud Jane Vain, keda praost tänas.
Tähtpäevade osas nimetas ettekandja Tõstamaa kiriku 250. aastapäeva ja Vigala kiriku ainulaadse Vabadussõja torn-mälestusmärgi 10 meetri pikkuse sinimustvalge tornilipu taastamist ja õnnistamist.

Kirikukirjad ja põlevad südamed
„Kui Eesti iseseisvus, siis suur osa rahvast sai oma varanduse ja kodakondsuse tagasi tänu kirikukirjadele. Võtame tõsiselt, et kirikukirjad oleksid korras,“ pani piiskop oma sõnavõtus saadikutele südamele, viidates, et on osa saanud probleemist, kus koguduse töötegijal on tekkinud pensionile minemisel raskusi kirikus töötamise tõestamisega.
Üldkiriklikest teemadest tutvustas piiskop kiriku põhikirja muutmist ja juhtis tähelepanu uue lauluraamatu koostamisele. „Liturgiliste uuenduste puhul ei õnnestunud kõige paremini see, et osa kogudusi tuli kaasa, teised mitte. Ehk oleks pidanud rohkem ühist osa otsima. Loodan, et lauluraamatuga nii ei lähe,“ sõnas piiskop, kutsudes üles aktiivselt protsessis osalema.
Kantsler Mõttuse spontaanne sõnavõtt kujunes inspireerivaks. Ta sõnas, et mida iganes kogudustes tehakse, on kõige olulisem inimeste südameid puudutada: „Peame külvama-külvama-külvama, ehkki jääb mulje, et seemned jäävad lume alla ja muutust ei ole … Ükskord tuleb kevad ja seeme hakkab idanema. Kasutagem oma ande, olgem liikumises, et Jumal saaks meie läbi tegutseda ja et kõik näeksid, et teeme seda sellepärast, et armastame Jumalat. Kristlased on maa sool. Soolast soolatopsis pole kasu.“
Sinod lõppes Vigala koguduse saadiku Luc Saffre sinodi ajal koostatud eestpalvete palvetamisega, piiskopliku õnnistusega ja ühise söömaajaga. Erinevalt teistest praostkondadest valimisi ei toimunud, sest 2017. a valitud praosti ametiaeg on neli aastat. Abipraostiks on Häädemeeste õpetaja Tauno Teder.
Kätlin Liimets