Pärnu toidupank pakub toitu nii ihule kui hingele

Viimase aja meediakajastus on ajendanud paljusid küsima, mida toidupankades õieti tehakse ja kas nende heaks tasub annetada. Kirikuinimestele pakub muidugi huvi seegi, millist rolli mängib toidupankade töös kristlik kogukond.

Eesti Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson selgitab, et kristlikud kogudused või organisatsioonid korraldavad toidupankade tööd otseselt Kuressaares, Narvas, Pärnus, Rakveres ja Võrus. Kristlasi töötab toidupankade juures aga mõistagi mujalgi. «See on igati loogiline, sest kristlik kogudus ongi muu hulgas kutsutud teenima ning olema abistavaks jõuks oma kogukonnas,» leiab Hendrikson.
Pärnus korraldab toidupanga tööd MTÜ EELK Pärnu Diakooniakeskus, mille juhiks on Erika Kukk. Kohtusin temaga keskuse kitsukestes ruumides Tallinna maantee ärimajas, kus tegutsevad nii toidupank kui taskukohaste hindadega sotsiaalkohvik. Viimane korraldab ka puudustkannatavate laste toitlustamist.

Toidupanga argipäev
Niisiis, kuidas jõuavad poodides ülearuseks osutunud toiduained abivajajateni? Erika Kukk jutustab, et kolm korda päevas käiakse kaupa toomas poodidest, mis toidupangaga koostööd teevad. Neid on Pärnus neli: kaks Selverit, Rimi ja Delice. Neist saadakse aeguva «parim enne» tähtajaga toiduaineid: leiba, saia, kuivaineid jne. Sortiment on piiratud, sest üldiselt hoiduvad poed kiirestiriknevate toiduainete andmisest. Vaid Rimi pakub veidi ka kinnistes pakendites liha- ja piimatooteid. Võib arvata, et suur osa aeguvast kaubast rändab aga ikkagi prügikasti. Tõhusat täiendust pakuvad toidukogumispäevad, kuid need tähendavad ühtlasi toidupangale palju lisatööd ja närvipinget. Pealegi ei aita need päästa prügikasti minevat toitu, vaid ainult suurendavad tarbimist.
Saadud toiduained ladustatakse toidupanga ruumides, kus abivajajad oma toidupakkidel kokkulepitud aegadel järel käivad. Toidupank on avatud viis päeva nädalas. Klientide nimekirjade koostamisel tehakse koostööd kõigi Pärnumaa omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Ent on päris selge, et väga paljude abivajajateni ikkagi ei jõuta. Näiteks kodulaenuga kimpus olijad toimetulekutoetust taotleda ei saa, mistõttu ei kajastu nad ka omavalitsuste esitatud andmetes. Kuna praegustes oludes pole aga niikuinii kõiki võimalik aidata, keskendub Pärnu toidupank eelkõige lastega perekondadele.

Nappide ressursside kiuste
Toidupank on saanud rohkesti meediakajastust ja avalikku tunnustust. Seda hämmastavam on teada saada, kui nappide vahenditega igapäevast tööd tehakse. Kuke sõnul kannab toidupanga üürikulud 2/3 osas Pärnu linn, kuid sellega omavalitsuse panus ka piirdub. «Järelikult ei ole toidupanga hääl veel nii tugev, et valitsus ja omavalitsused seda tõsiselt võtaksid,» arutleb ta. Ometi on ju tegemist teenusega, mille vajalikkuses pole vähimatki kahtlust.
Transpordikulud kaetakse diakooniakeskusele kuuluva annetatud rõivaid müüva poe käibest. Rahalisi eraannetusi laekub vähe. Palka makstakse diakooniakeskuses ainult sotsiaalkohviku kokale, toidupanga personal koosneb seevastu eranditult vabatahtlikest, kes ei saa töö eest sentigi. Suur osa neist on erinevate Pärnu kristlike koguduste liikmed, osa aga mittekristlased. Vabatahtlikud tõmbavad kaasa oma tuttavaid, mõned jäävad toidupanga juurde toidukogumiskampaaniate ajast, leidub ka klientide seast appi kutsutuid jne. Püsivabatahtlikke on Pärnu toidupangal 30 ringis, nimekirjas veel teist sama palju.

Nagu kogudusetöö
Mis motiveerib inimesi ilma igasuguse tasuta vaeva nägema? Suur osa vabatahtlikest olevat pensionärid, kel aega ja tahtmist aktiivne olla ning midagi teiste heaks teha. Mis puudutab Kukke ennast, siis tema on Pärnu toidupangas olnud algusest peale ja tunneb seega vastutust kord alustatu jätkamise eest. Poodides ülejääva toidu abivajajatele vahendamisega alustas Pärnu kristlik abikeskus Shalom õieti juba enne Eesti Toidupanga asutamist ning et Kukk oli tollal Pärnu Eliisabeti koguduse diakooniatöötaja, tõmmati temagi kaasa.
Väga olulised on Kukele toidupanga vabatahtlike kolmapäevased osadusõhtud, kus käivad meelsasti ka mittekristlased. «Me loeme ja seletame seal jumalasõna, palvetame, räägime muredest-rõõmudest. Inimesed esitavad palvesoove – ja see seob.» Enamasti juhib osadusõhtuid Kukk ise, kellel on muide teoloogiline kõrgharidus.
Toidupanga töö ongi Kuke jaoks ühtlasi kogudusetöö. Ta kahetseb, et pole jaksu kasutada siin avanevaid rohkeid võimalusi misjonitööks. Paljud toidupangaga kokku puutunud inimesed tema hinnangul nimelt kirikusse ei läheks, ent diakooniakeskuses korraldatud vaimulikele üritustele tuleksid: «Meil on loodud usaldus klientidega, me tunneme näost näkku, teretame.» Unistuseks on asutada diakooniakeskuse juurde näiteks pühapäevakool, tugigrupp lahutatutele ja mahajäetud üksikemadele. Vaesusega kaasnevad muserdumine, konfliktid, eneseväärikuse kaotamine. «Inimestele peaks lootust andma. Nad peavad teadma, et on võimalik saada armu, hinge- ja südamerahu, et see on nendele ka kättesaadav,» rõhutab Kukk.
EELK poolt on Kuke sõnul toeks olnud õpetaja Avo Üprus, kasu on olnud usuteaduse instituudi täienduskoolitustest. Ent hädasti oleks vaja ka materiaalset abi, näiteks kasvõi mõnelegi toidupanga inimesele palga maksmiseks. Erika Kukk kahetseb koostöö puudumist Pärnu praostkonna kogudustega.
«Diakooniatöö on sama oluline, kui oluline inimene Jumala silmis on,» usub Kukk ise. Tema sõnul on pentsik, et toidupangal on toidukogumiskampaaniate ajal käinud kambakesi abiks Are vallavalitsuse inimesed, hotelli Villa Wesset personal jt, aga ükski Pärnu kogudus pole selle peale tulnud. Toidupankade toetamiseks võiks tema arvates rakendada ka sõpruskoguduste kaudu pakutavat abi.
Loomulikult ei piisa põgusast kohalviibimisest Pärnu toidupangas, et seal tehtava töö kohta põhjalikku ülevaadet saada. Selleks tuleks ilmselt ise vabatahtlikuna kaasa lüüa. Ent kuuldu ja nähtu paneb siiski küsima, miks on toidupankade vahendid nii kasinad. Kas ei räägi see mitte meie ühiskonna ja sealhulgas kristliku kogukonna hoolimatust suhtumisest abivajajatesse?
Rain Soosaar

Toidupank
Heategevusorganisatsioon toidu soetamiseks puudustkannatavatele inimestele.
Ühtlasi võideldakse toidu raiskamise vastu.
Esimene toidupank asutati USAs 1967.

Eesti Toidupank
on asutatud 2010,
Euroopa toidupankade föderatsiooni (FEBA) täisliige,
tegutseb 14 linnas,
aitab igal nädalal u 1800 perekonda,
jagab kuus laiali u 7200 toiduabipakki.
Allikas: www.toidupank.ee

Pildigalerii: