Peakaplan Gustav Kutsar rajab kaplanite meeskonda

Neli kuud tagasi Eesti kaitseväes peakaplani ametisse asunud major Gustav Kutsari kalender on tihedalt täis kirjutatud. Näiteks sel päeval, kui Eesti Kirik jutule pääses, ootas lahendamist 13 erinevat asja.

Uuel peakaplanil tuli kohe hakata kaadrimuudatustega tegelema. «Mereväekaplani koht oli täitmata. Saavutasin kokkuleppe Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärvega, kes oli valmis asuma sellele kohale. Leedjärve teenida on ka kõrval asuv vahipataljon ning ta jätkab Viimsi Püha Jaakobi koguduse teenimist. Kaplan Leedjärv asus ametisse 24. märtsil.»

Austraaliast taas Eestisse
«Jaanuaris jõudis kodumaale Meelis Rosma, meil oli juba varem temaga kokkulepe, et ta tuleb tagasi kaitseväekap­laniks. Läbirääkimiste tulemusena ennistasime vanemkaplani ametikoha, mida vahepeal ei olnud.
See andis meile võimaluse Rosma sellele kohale 23. märtsist kohusetäitjana tööle võtta.
Need on minu jaoks väga olulised sündmused, mis nõuavad ka rohkem tähelepanu. Mikk Leedjärv on käinud küll kaplanite kursusel 2002. a, kuid kaplani ametikohal on ta esimest korda. Olen temaga tihedas kontaktis ja juhendan uues ametis.»

Ühiselt suurõppusel
Peakaplan Kutsar pöörab erilist tähelepanu kaitseväekap­lanite kokkusaamistele.
«Kaplanid saavad nii vastastikku oma kogemusi jagada, näiteks kui kaua võttis aega sisseelamine, kust tuleks alustada jne. Selline kooskäimine annab noorele kaplanile palju tuge. Nende kohtumiste üle, mida kap­lanid on väga soovinud, on mul hea meel. Me saame läbi vaadata oma eesseisvad kavad, kes kuskil teenib, kas on jäänud mõni tühimik. Sellised kokkusaamised hõlbustavad meie tööd.»
Märgilise tähendusega asjast rääkides toob peakap­lan esile mais kolm nädalat vältava kaitseväe õppuse Kevadtorm. «Esimest korda läheme suurõppusele kaplanite meeskonnaga. Meil on kokku lepitud täpne paiknemine, juhtimisstruktuur, see, kes on peavastutaja, kes koordineerib, kes on maastikul. Kõik näevad ja teavad, kes millises rollis õppuste ajal on.
Püüame endal seda struktuuri silma ees hoida ja anname selle edasi oma ülemustele, et nad teaksid, kus on kõige lähem kaplan, kui tekib tema järele vajadus. See on olnud peamine suund, mida ma esimeste kuudega olen tugevalt ajanud – kaplanite meeskonna rajamine. Märtsis oli üle hulga aja reservkaplanite koolitus, mis läks edukalt. Kui eelmisel aastal oli suurõppusel Siil ainult üks reservkaplan, siis sel aastal on neid kümmekond.»

Tegevust jätkub
Peakaplani üheks oluliseks tööks on suhelda üksuste ülematega, personaliosakonnaga. «Ma tutvustan meie tublisid reservkaplaneid. Näiteks on meil üks reservkaplan lausa piiskopiseisuses (Ago Lilleorg nelipühi kirikust). Tema oli nõus õppusel liituma selle meeskonnaga, kus koordineerivaks kaplaniks on kolonelleitnant Taavi Laanepere.»
Kaplanid peavad kaitseväes vajadusel ka leerikursusi ja peakaplan Gustav Kutsaril on praegu käimas lausa neli erinevat leerikursust.
Tiiu Pikkur