Peapiiskop Urmas Viilma Angela Merkeli visiidist

24.–25. augustini Eestis visiidil viibinud Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli päevakavas oli ka külaskäik Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse. Eesti Kiriku palvel annab peapiiskop Urmas Viilma kohtumise kohta täpsemat ülevaadet.

Millist tähendust omab EELK-le ja teile isiklikult Angela Merkeli külaskäik toomkirikusse?
Peapiiskop Urmas Viilma: Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli visiit Tallinna Piiskoplikku Toomkirikusse oli üsna sarnane paljude varasemate riigipeade visiitidega samasse katedraali. Mõnekümne minuti jooksul tutvustati külalisele üht Eesti vanimat pühakoda ja sealseid kunstiväärtusi, tehti ühine foto ning külaline tegi sissekande külalisraamatusse.
Olulisim oli minu ja meie kiriku jaoks umbes kümne minuti pikkune vestlus Eesti kirikuelust. Eriliselt hindasin ise just seda osa visiidist ning hea meel oli, et vestluses osales ka peaminister Taavi Rõivas, kes ka ise sai seetõttu teada kiriku kohta ehk nii mõndagi uut.

Kui märgiliseks võib pidada, et Angela Merkeli riigivisiidi kavasse lisati toomkiriku külastus?
Ma ei oska öelda, kelle ettepanek see oli, kuid ka varem on peaaegu kõik Eestis visiidil käinud Saksamaa kõrged riigitegelased Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut külastanud. Viimati külastas meid selle aasta juulikuus Saksamaa liidukantsleri riigiminister Monika Grütters. Mõne aasta eest võõrustasime Saksamaa liidupresidenti Joachim Gaucki ja enne seda veel ka Saksamaa liidupresidenti Christian Wulffi. Endisest pastorist presidendi Joachim Gauckiga toimus toomkiriku käärkambris ka tunnine kohtumine tollasel peapiiskopil Andres Põderil ja toomkoguduse juhtidel.
Riigiminister Monika Grüttersiga vestlesime konsistooriumi saalis ja käisime peale toomkiriku ka linnaarhiivis Martin Lutheri originaalkirjadega tutvumas. Kuna kantsler Angela Merkeli kahepäevase visiidi kavasse ei mahtunud pikemat tutvumist Tallinnaga, sobis lühike jalutuskäik Jüri Kuuskemaa saatel Stenbocki majast toomkirikusse ja pooletunnine ringkäik kirikus väga hästi.
Ka mõte tuua erandkorras Martin Lutheri kirjad Tallinna linnaarhiivist selleks puhuks kirikusse, kus neid tutvustas ajaloolane Juhan Kreem, teostus hästi. Usun, et oma osa mängis Angela Merkeli toomisel toomkirikusse Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorn, kellega on mul tekkinud viimase aasta jooksul väga hea ja aktiivne koostöö muuhulgas reformatsiooni juubeliaasta ettevalmistamisel.

Milline oli riigikantsler Angela Merkeli sõnum meie kirikule?
Põgusa vestluse käigus, mis toomkiriku altariruumis spontaanselt tekkis, jõudis riigikantsler Angela Merkel esitada üsna palju küsimusi, mis näitasid selgelt, et pastori tütrena on ta hästi kursis just kõige põletavamate teemadega kirikus. Alustades küsimusega kristlaste osakaalust Eesti ühiskonnas, jätkas riigikantsler küsimustega kiriku liikmemaksu kogumise süsteemist ehk kas riik aitab liikmeannetuste kogumisel kaasa või on see iga liikme isiklik vastutus.
Riigikantsler sai teada, et EELK tähistab peagi oma sajandat asutamisaastat ning muuhulgas ka teatud mõttes kiriku riigist sõltumatuse saavutamist. Küsimusele, kas riik toetab kirikute restaureerimist, vastamisel sekundeeris ka peaminister Taavi Rõivas, tunnistades, et pühakodade programmi vahenditest kahjuks ei piisa. Veel küsis riigikantsler vaimulike ettevalmistuse kohta tänases Eestis ja nõukogude okupatsiooni ajal, samuti huvitus noorte osakaalust kirikus ja suurimatest väljakutsetest.
Kirikusse toodud Martin Lutheri kirjade kontekstis rääkisime reformatsiooni juubeliaasta tähistamisest nii Eestis kui Saksamaal. Eraldi sõnumiga kirikule Angela Merkel ei esinenud, kuid tema suhtumine oli soe ja positiivne ning küsimused asjatundlikud.
Eesti Kirik