Peapiiskop Viilma läheb sabatipuhkusele
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Aktuaalne, Uudised / Number: 11. september 2024 Nr 33 /
Vastavalt konsistooriumi otsusele siirdub peapiiskop Urmas Viilma järgmisel kalendriaastal, 1. märtsist kuni 31. augustini sabbaticus puhkusele.
Mida sabatipuhkuse mõiste tähendab ning kuidas kirikupea plaanib seda puhkust veeta, sellest saab ülevaate e-Kirikus ilmunud intervjuust https://e-kirik.eelk.ee/2024/peapiiskop-siirdub-2025-aasta-martsist-sabatipoolaastale/. Veebivärava peatoimetaja assessor Toomas Nigola uurib Urmas Viilma käest veel, kuidas kirik pool aastat ilma peapiiskopita hakkama saab.
„Sabatiaeg ehk ladina keeles sabbadicum märgib puhkepausi võtmist tavapärasest tööst mõne muu tegevusega tegelemiseks, eesmärgiga puhata, st ennast vaimselt ja füüsiliselt laadida,“ selgitab peapiiskop.
„Tean, et pika 30aastase teenimisaja jooksul on mitu korda mitme kuu pikkust sabatiaega pidanud Läti kirikupea peapiiskop Jānis Vanags,“ ütleb Viilma ja lisab, et EELKs on üheaastast sabatiaega paarikümne aasta jooksul kirikuvalitsuselt ja oma koguduselt palunud ning ka saanud piiskop Einar Soone.
EELK vaimulikule ja konsistooriumi liikmele puhkuse andmise kord näeb vaimulikele ette puhkuseks 38 päeva aastas. Peapiiskop märgib, et vastav kord annab võimaluse EELK vaimulikele sabatiaja võtmiseks, kui töö saab sel perioodil ära korraldatud. Selleks tuleb esitada konsistooriumile vastav avaldus.
„Kuna peagi täitub mul peapiiskopi ametis kümme aastat, mis on olnud minu eelkäijatel keskmiseks ametiaja pikkuseks, siis tundsin, et see on õige hetk hingetõmbeks,“ ütleb peapiiskop e-Kiriku intervjuus ja selgitab, et esialgne plaan on minna palverännakule ning ülejäänud sabatiaeg veeta Eestis, kus „püüan tegeleda kõige sellega, milleks kümne ametis oldud aasta kestel aega pole olnud“.
Toomas Nigolale antud intervjuus kinnitab peapiiskop, et EELK teenimine tema sabatiajal ei kannata: „Kuna meil on ametis peapiiskopi kõrval kolm piiskoppi, kelle vahel vastutus ja ülesanded saab minu sabatiajaks ära jagatud, ei ole kiriku juhtimises oodata erilisi muutusi või katkestusi.“
Urmas Viilma toonitab, et sabatit peaks võtma kui loomulikku osa ametipidamisest. Seda selleks, et ka teised vaimulikud tema sõnul otsiksid koos oma vaimulike ülematega võimalusi sabatiaja pidamiseks, et edasi teenimiseks jõudu koguda.
