Peeteli on kirik keset küla

Tallinna Peeteli kogudus tähistas 95. sünnipäeva.

Peeteli kogudus on Tallinnas asuvatest EELK kogudustest üks pisemaid liikmete arvult, kuid mitte vaimult. Meie ajalugu peegeldab Eesti riigi ja vabaduse ajalugu. Kogudus loodi omal ajal, kuna inimestel oli igatsus teenida üheskoos Jumalat kogudusena oma kodulinnas. Kas ajendiks olid liig suureks ja anonüümseks kasvanud linnakogudused, on raske tagantjärele hinnata. 

Küll räägib Postimees sama, 1927. aasta 9. oktoobri lehes Tallinna Pauluse kogudusest, kes esiotsa käis koos Pühavaimu kirikus ja sealt edasi Mihkli kirikusse üüriliseks kolis, ent siiski oma kiriku ehitamisele keskenduda otsustas: „Kuna Rootsi kirik aga liig paljude koguduste kasutada on (nii peetakse seal rootsi-, soome-, lätikeelseid jumalateenistusi, samuti asub temas üürilisena wäike Peeteli kogudus, ajuti peetakse temas ka luteriusulistele wenelastele), siis on iga üksiku koguduse ametitalituste aeg loomulikult õieti piiratud.“ 

Jalutuskäik oma kodu otsimise teel

Ajalugu läks aga omasoodu ning oma kiriku sai hoopis artiklis mainitud algne Peeteli kogudus. Selleni viis omaette teekond. 

Koguduse rännakutele Põhja-Tallinnas viis meid Jaak Juske. Kohtusime Kesk-Kalamaja tänaval, kuhu kunagine koguduse liige Gotlib Luss 1930. aastal krundi kinkis. Paraku sinna kirikut ei rajatud, sest väidetavalt ei saanud seda teha linnaehituslikel põhjustel. Nii jäigi Kalamaja oma luteri kirikust ilma. 

Liikusime edasi Pelgulinna, kus kogudus oma pelgupaiga leidis. Enne kirikusse jõudmist peatusime korra veel Timuti, toonasel Tarabella tänaval. Seal asus Pelgulinna palvemaja, endine makaronivabrik, kus 1930ndate alguses pidas Peeteli kogudus viis aastat jumalateenistusi. Maja hävis 1944. aastal sõjatules, praegu asub seal Kolde lasteaed. 

Jalutuskäigu lõpuks jõudsime Preesi tänavale kodukirikusse, kus kontserdiga soovis kogudusele õnne Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoor.

Sünnipäev päädis piduliku jumalateenistusega

Pühapäevane jumalateenistus 24. aprillil oli samuti sünnipäevale kohaselt pidulik. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ning Peeteli koguduse õpetaja Aare Luup. Muusikaga rikastas jumalateenistust meie kammerkoor Eve Padari juhatusel. Jutluses meenutas peapiiskop Viilma Peeteli koguduse ajalugu. Peeteli oli viimane enne suurt sõda valminud kirikuhoone ning 1962. aastal liideti kogudus Tallinna toomkogudusega. Jumala abiga taastati siiski kogudus 1993. aastal. Vahepealsel ajal Telefilmi võttepaviljoniks olnud hoonest on nüüdseks saanud paljude inimeste kaasabil kaunis ja hubane kodukirik.

Tervitussõnad ütles Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manona Pihlap. Ta tõi välja, et väljendiga „kirik keset küla“ mõtleme tavaliselt kokkuleppe saavutamist, lepituse leidmist. Peeteli on aga sõna otseses mõttes kirik keset küla, keset Pelgulinna, olles vaimne pelgupaik siinsele kogukonnale. 

Pelgulinna Seltsi poolt õnnitlesid kogudust Pille-Maris Arro, kes on ka üks koguduse taastajaliikmetest, ja Katrin Laur, kes oli meie esimene pühapäevakooliõpetaja, nüüdne aktiivne koorilaulja ja koguduse nõukogu liige.

Kohvilauas meenutasime koguduse taastamise aastaid ning seda, kuidas tumedast ja räsitud majast sai valgusküllane ja hele kirikuhoone. Kirikus on võrratu akustika, mille eest esmased tänusõnad kuuluvad arhitekt Eugen Sachariasele, aga ka igale lauljale, kes siin oma häälel kõlada laseb. 

Kogudus võib arvult olla vähene, ent tsiteerides 1927. aastal Eesti Kirikus (7.7.1927) ilmunut, „Peeteli kogudus on uus kogudus ja wäike, kuid see energia ja see üksmeel, mis selle koguduse juhtide ja koguduse liikmete juures ilmsiks tuleb, laseb eeldada, et see wäike ühemeelne pere wõib palju korda saata ja suureks pereks wõrsuda. Selleks õnne ja jõudu!“.

Täname nii toonaseid kui tänaseid õnnitlejaid ning ootame kõiki Pelgulinna külla!

Kristel Abel