Pekka Simojoki ootab «rõõmsat vihma»

Sel nädalavahetusel on eestlastel harukordselt hea võimalus nautida kolmel kontserdil Soome tänapäevase vaimuliku gospelmuusika lipulaeva Exiti ja meie noorte meeste ansambli Crux musitseerimist.
Eesti Kirik ajas kontsertide eel juttu Exiti ühe juhi Pekka Simojokiga.
Pekka Simojoki on eestlastele, kelle noorus viimase paari aastakümne sisse jääb, tuntud ja armastatud. Tema meeldejääva ja kaasahaarava harmooniaga laule leidub meie noortelaulikutes ning ta on Eestis käinud palju kordi.

Milline peaks olema jumalateenistuse muusika?
Siinkirjutaja enda mälestused ulatuvad samuti ligi paarikümne aasta taha, mil piiride vabanedes sai pühapäevakooli laste ja noortega tihti Soomes käidud – ühes suures noortelaagris Partaharjul (see on põhjanaabrite kirikunoorte oluline laagrikeskus) hüples ja viskas Exiti muusika peale näppu tuhandeid noori. Laulud olid enamikul peas ja neid lauldi kaasa, lühidalt öeldes oli elamus niisugune, mis varasemat kogemust arvestades oleks ehk võinud sobida mõne tavapärase rokihiiu kontserdile. Aga see oli vaimulik pidu.
Need olid ka Exiti algusajad. Simojoki, kes on kaheksa eluaastat oma noorusest veetnud Aafrikas Namiibias (tema vanemad olid seal misjonäridena tööl), on öelnud, et aafriklastelt on nii soomlastel kui teistel eurooplastel paju õppida. «Aafriklased on sotsiaalsed. Tajusin seal, et muusika on võimas ja rõõmus asi. See ei ole vaid tehniline sooritus, see on osa elust. Igaüks võib laulda ja igaüks saab laulda. Oma esimese kitarri tegin juba väikese poisina plekkpurgist, lauajupist ja õngenöörist. Kui 15aastasena tulin Soome tagasi, innustas mind ka Aafrika ajast tuttav koolivend Jaakko Löytty, kes oli hakanud laule kirjutama.»
Simojoki kirjutas Soomes 1981. aasta noorte suvepäevadele muusikalise missa «Afrikkalainen gospelmessu» (Aafrika gospelmissa), mis oli plaanitud ühel õhtul esitamiseks, kuid muutus kiiresti populaarseks üle kogu Soome ja pani küsima, milline peaks olema muusika ühel jumalateenistusel.
Muusik ütleb, et ehk ainus kultuurišokk, mis teda kodumaale tagasi tulles kõnetas, oli Soome kirikusse tulles istuda jumalateenistusel, kus keegi ei suhtle teisega ja kust puudub rõõm.
«Mul on olnud suur rõõm ja au mängida paljudel maadel väga erinevatele inimestele,» jätkab Simojoki. «Eestis olen ka käinud väga palju kordi. Ehk oli kõige põnevam kontsert aastaid tagasi nõukogude lennuväebaasis Haapsalu lähedal,» meenutab mees ja tunnistab, et inimesed on teatud mõttes sarnased igal pool. «Tais, Taiwanil, Rumeenias, Venemaal, Prantsusmaal, Ungaris, Saksamaal, Austraalias on inimene oma sisemuselt (hingelt) samasugune, igaüks vajab armastust ja lootust, igaüks vajab Jee­sust! Vahva on olnud näha, kuidas evangeelium võib ületada kõik keele- ja kultuurimüürid.»

Rahu võib inimestele anda üksnes Jumal
Enda sõnul elab muusik praegu tavalist elu koos abikaasa ja nelja lapsega, kellest kaks on veel kodus. Noorim on seitsmeaastane poiss, kellega koos sõidetakse jalgrattaga ja käiakse ujumas. «Mulle meeldib väga ka aiatöö, toidu valmistamine ja saunaskäimine. Proovin käia jooksmas ja liikuda, mulle meeldib veel eriti jalgpall. Aafrikas ma jäähokit ju ei õppinud,» muigab Simojoki. «Tuleviku kohta on raske rääkida, aga usun, et Jumalal on sellegi jaoks plaan olemas. Exitiga tegutseme veel edasi, loodetavasti, ja ka Etcetera-kooriga oleme olnud agaralt edasi rühkimas. Sügisel teen esimest korda väikese kontserttuuri Jaakko Löyttyga.
Minu suur unistus on näha Soome kiriku muutumist, tahan näha inimesi täis kirikuid ja rõõmsat muusikat. Eestlastel tuli kunagi näha, et kommunism ei too inimesele rahu. Nüüd te teate seda, et ka kapitalism ja raha ei too seda. Üksnes Jumal võib seda anda. Usun, et Jumalal on soome ja eesti rahva jaoks mingeid suuri plaane! Seesama vihm tuleb nii Soome kui Eestisse. Nüüd tuleb minna julgelt edasi. Julgustame üksteist ja teeme tööd,» võtab muusik kokku.
Mari Paenurm

Gospelansamblid Exit Soomest ja Crux Eestist annavad kolm kontserti:
28. mail kl 19 Pärnu Eliisabelti kirikus,
29. mail kl 18 Viimsi keskkoolis ja
30. mail kl 14 Haapsalu kultuurikeskuses.