Peterburi eesti kogudus on saanud uue hingamise
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 23. november 2011 Nr 46/47 /
Ingeri kiriku koosseisu kuuluv eestlaste kogudus Peterburis on vastavalt Ingeri ja Eesti kiriku vahel sõlmitud koostööleppele EELK vaimulike teenida.
151 aasta vanune Peterburi Jaani kirik on üheksa kuud olnud kui uuel elul. Kolme aasta pikkune intensiivne ehitustegevus päädis selle aasta 20. veebruaril, mil taastatud pühakojas toimetati ülipidulik pühitsemistalitus. Koguduse eestkõneleja Külli Sulg sai tol päeval palju tänusõnu ka meie presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt.
Kaks korda kuus
Praegu elavad Peterburi eestlased argipäevas. Sügisest alates käivad kaks korda kuus vaheldumisi õpetajad Arho Tuhkru ja Enn Salveste kogudust teenimas. Suviti rahvas puhkab või on sõitnud suvilasse. Koguduse hingekirjas on poolsada inimest.
«Ma ei ole selline bürokraat, et loen hingi,» ütleb Külli Sulg. «Peaasi et inimesed käivad. Paarkümmend inimest on ikka kohal ja kui toimuvad kontserdid, tähtpäevateenistused, tuleb rohkemgi.» Tihedalt on läbi põimunud nii koguduse kui ka eesti seltsi tegevus. «Me vahet ei tee, mis on selts või mis kogudus,» ütleb Külli Sulg.
Varasematel aastatel käis eesti kogudus jumalateenistustel ingerlaste Maria kiriku kantseleisaalis ja suurematel pühadel kirikus. Praegugi käivad mõned seal soomekeelsetel teenistustel. Ingeri kirikuga on eestlaste kogudusel tihedad sidemed, sest kuulutakse selle koosseisu.
«Ingeri kiriku seaduste järgi ei tohi naine olla pastoriks ega koguduse vanemaks. Siis ei olnudki muud võimalust kui Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi ise nõustus saama meie koguduse juhatuse esimeheks,» selgitab Külli Sulg, kes tegelikult koguduse asju ajab ja vajadusel ka mööda ametkondi jookseb.
Palju asjaajamist
Külli Sulg on sündinud Pärnus, tuli õppima Leningradi ülikooli soome-ugri filoloogiat. «Nii ma siia jäin ja olen olnud üle 40 aasta,» ütleb kolme lapse ema ja kahe lapse vanaema. Ta töötab erafirmas personalijuhina ja omab kirjastusega seotud väikefirmat. «Nüüd võtsin veel ülikoolis eesti keele tunnid laupäeviti. Tahaks vahepeal vanaema olla, aga ei õnnestu hästi, kõik päevad on kinni,» naerab tegus naine.
Üheksa viimast aastat on ta mõtted ja teod olnud seotud koguduse ja kirikuga. Sellesse aega jääb ka kiriku kui ehitusobjekti seadusekohane kasutuselevõtmine. «Septembris saime lõpuks ekspluateerimisloa. Nüüd andsime dokumendid sisse katastrinumbri saamiseks ja kui selle saame, läheme tagastamiskomisjoni oma paberitega. Siis tuleb määrus, et kirik kogudusele tagastatakse.
Öeldi, et mingeid tõkkeid meil selleks pole, kõik on korras. Ma tean, kuidas ametnikega käituda, kus kuri olla, kus meelitada,» ütleb Külli Sulg, aga on siiski veidi murelik, kuidas asjaajamine lõpuks laheneb, sest vahepeal on haldusdokumentides muudetud kiriku aadressi.
Oma õpetaja ootel
Peterburi Jaani kirikuhoone peamine kasutaja on Eesti Kontsert, kes pühakoda väga hästi kasutab. «Üritusi ja kontserte on üllatavalt palju. Koguduseelu tasapisi käivitub,» ütleb Arho Tuhkru.
«Ka huvi Eestist siia tulla on väga suur. Kogudused ja koguduste koorid on avaldanud soovi Peterburis esineda. Kevadel peaks tulema Põltsamaa segakoor, Tallinna Jaani kiriku koor,» lisab Arho Tuhkru ja kahetseb, et kirikul ei ole sellist tööjõudu siia tuua, nagu seda on Eesti Kontserdil.
Külli Sulg täpsustab, et kogudusel on kontserdiorganisatsiooni ja kolme sealse töötajaga väga head suhted «Kuid probleeme on kommunaalmaksetega, oleme linnale pidevalt võlgu. Kokkulepe oli, et need on Eesti Kontserdi kui maja peamise kasutaja kanda. Ainuüksi elektri eest küsitakse umbes 40 000 rubla kuus,» sõnab Külli Sulg, kes peab oluliseks seda, et tarvis on kokku leppida ka hoone kasutamise reeglites. «Alkoholi tarvitada ei tohiks ja balletti tantsida kirikus ka mitte,» toob ta mõne olulisema mõtte välja.
Külli Sulg soovib, et kohapeal oleks päris eesti pastor. Aasta algul sellele kohale määratud Raino Kubjas oli sunnitud Eestisse tagasi pöörduma mitmel põhjusel, mis omaette lugu vääriksid. «Ehk on võimalus, et me leiame siit mõne inimese, kes on nõus tulema Eestisse õppima,» pakub Külli Sulg välja oma mõtte, sest EELK-le on pastori lähetamine Peterburi liiga kallis.
Sirje Semm