Petserimaa vabadussammas asub Värskas
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 5. august 2020 Nr 28 /
20. juulil avati suure pidulikkusega Setumaal Värskas Vabadussõja monument, mida 80 aastat tagasi plaaniti püstitada Petserisse.
Asjaolu, et Eesti vabaduse eest Vabadussõjas elu kaotanud petserimaalaste auks ei ole vabadussammast püstitatud, pole aatemeelsed eestlased kunagi õigeks pidanud. Juba iseseisvuse esimesel perioodil alates 1936. aastas, mil asutati Petseris Vabadussõja mälestuse jäädvustamise komitee, astuti puuduse kõrvaldamiseks samme, aga teostuseni jõudmist nurjas Vabadussõja vaenlase, Vene Punaarmee poolt Eesti okupeerimine.
Taastatud iseseisvuse aastatel plaani jätkates tuli samba püstitamiseks valida kavandatud paiga asemele uus, sest hoolimata Tartu rahulepinguga sätestatust kuulub Petseri täna Vene föderatsiooni koosseisu ning sinna Eesti Vabadussõja võidule viitava tähise rajamine olnuks mõeldamatu. Nõnda saigi hoolikalt valitud asukohaks skulptor Roman Haavamägi (1891–1964) kavandite järgi kujur Tiiu Kirsipuu poolt valmistatud vabadussambale Värska alevik, mis viimase haldusreformi järgi on kujunenud Setomaa valla ja Eestile jäänud Petserimaa „pealinnaks“. Monument koos ümbritseva väljaku ehitusega läks maksma ligi 300 000 eurot.
Samba avamist kohalolekuga austanud president Kersti Kaljulaid toonitas sõnavõtus, et Eesti vabaduse eest oma elu andnud väärivad seda, et suudaksime saavutatut säilitada. Esialgsete andmete kohaselt langes Vabadussõjas Petserimaa lahingutes vähemalt 350 võitlejat, kelle nimed avamistseremoonial kõik ette loeti. Just see üksuste kaupa nimede koos auastmetega ettelugemine jäi paljudele koosviibijaist avamise mõjusama osana meelde.
Meenutab Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Aare Hõrn: „Avamise alguses vajus taevas pilve, andes palaval päeval jahedust. Kaugemal kõlas piksemürin, tumedasse pilveloori ilmus südame kuju. Kui Raivo E. Tamm hakkas lugema langenute nimesid, tuli päike välja ja kuldas üle Petserimaa vabadussamba.“
Monumendi püstitamise eestvedajaid ja ausamba taastamise komisjoni kokkukutsujaid Aare Hõrn on erinevatele meediakanalitele intervjuud andes rõhutanud, et Petserimaa ausammas ei ole ühe väikese huvirühma eraasi, vaid tegemist on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumisega.
Usutluses Eesti Kirikule tunnistas ta, et monumendi taastamine tõi meelde 1980–90ndate ärkamisaja, mil üle Eesti taastati rahva kaasaelamisel Vabadussõja mälestusmärke: „See vaimustuse ja ühise hingamise tunne on mul siiamaani meeles ning midagi sarnast kogesin Petserimaa vabadussamba jaoks annetuste kogumisel. Annetas pea 300 inimest, annetajate hulgas on ka Obinitsa ja Kähri õigeusu kogudus, seto leelokoorid, organisatsioonid, ettevõtted.
Nüüd Värskas käies olen vaadanud, et alati on keegi samba juures – vaatamas, pildistamas, pingil istumas, lapsed peitust mängimas, rattaga sõitmas või kiigel kiikumas. Minu meelest on see seto ja eesti rahva Petserimaa vabadussammas.“
Liina Raudvassar
