Piirsalu kirik saab 160aastaseks

Lääne praostkonnas asuv Piirsalu kirik saab 160aastaseks. Eeloleval pühapäeval, 17. septembril toimub sel puhul pidulik kontsertjumalateenistus, kus osaleb piiskop Tiit Salumäe.

Koguduse hooldajaõpetaja alates 2020. aastast Kari Antero Tynkkyneni sõnul on kogudus väike, aga tubli. Jumalateenistused toimuvad iga kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval. „Inimesed võiksid julgemalt kirikusse tulla, astuda sisse ja näha, et kirikus elu käib,“ on õp Kari aastapäevasoov.

Piirsalu kirik valmis 1863. aastal. Ahto Viigipuu

Pidulik kontsertjumalateenistus
Seda enam, et eeloleval pühapäeval on jumalateenistus pidulikum. Lisaks sellele, et kohal on piiskop Tiit Salumäe, teenib kaasa Lääne-Nigula koguduse koor Doxa. Jumalateenistusele järgneb ühine lauaosadus kirikuaias, kus oma koguduse liikmete aiaviljast valmistavad ja jagavad suppi Naiskodukaitse kohaliku ringkonna liikmed.
Saabumas on külalised Soome Purmo sõpruskogudusest ja Vahastu kogudusest. Viimasega seob Piirsalu kogudust lisaks sõprusele sarnane ajalugu. Nimelt on mõlemad pühakojad ehitatud Piirsalu mõisniku Arthur von zur Mühleni eestvõttel. Piirsalu kirik valmis 160 aastat tagasi, 1863. aastal, Vahastu kirik on 20 aastat noorem. Aastani 1926 oli Piirsalu kirik Kullamaa kiriku abikirikuks. Sealt alates sai kogudus iseseisvaks. Mullu oli liikmesannetajaid 38 ja liikmeid 80.
Küsimusele, kuidas on sünnipäevalapse tervis, vastab õpetaja Tynkkynen, et elu teeb keeruliseks fakt, et kuna pühakoda on muinsuskaitse nurga alt vaadates uus ehk kaitse alla ei kuulu, siis remontideks on vaja ise vahendid leida. Mõned aastad tagasi saadi riigieelarvest nn katuseraha, millega oli võimalik kiriku kooriruumi katus renoveerida. Selle tööga oleks vaja edasi minna.
Rõõmu teeb, et endise köstrimaja, praeguse kogudusemaja katus vahetati Gustav Adolf Werki ja koguduse metsa majandamisest saadud vahendite toel. Nüüd on kogudusel soe paik, kus külmal perioodil jumalateenistusi ja muid üritusi pidada.

Koguduse tugisammas ootab mantlipärijat
Õp Tynkkynen nimetab koguduse tugisambaks juhatuse esimeest Maie Hinnot. „Olen koguduse juures olnud üle 30 aasta. 1991. aastal käisin leeris ja juba 1992 valiti mind nõukogusse ning järgmistel valimistel juhatuse esimeheks. Sellest ajast olen ametis. Kuna maakogudus on väike, töötegijaid on vähe, siis eks olen jõudumööda kõiksugu töid teinud,“ jagab juhatuse esimees Hinno, rõõm hääles, et kodukoguduse elu vastu huvi tuntakse.
Kui küsin toimekalt juhatuse esimehelt, mis mõtteid temas tekitab, et sel aastal on kirikuvalitsus otsustanud teda autasustada EELK aukirjaga, siis vastab usutletav, et ega ta tunnustuse pärast kirikus tööd ei tee ja et aukirja saamine oli talle üllatus, sest ühe EELK aukirja sai ta 2011. aastal ja sellele järgnes 2018. aastal EELK teeneteristi tunnustusmärk. „Ma mõtlesin, et mul on kõik tunnustused käes,“ ütleb Maie Hinno tagasihoidlikult.
Päringule, mida kirikuhoone uudistajal või palveränduril tasuks Piirsalu kirikusse sisse astudes tähele panna, ütleb Maie Hinno, et kindlasti tasuks märgata vitraaže ja alatarimaali, millel on meie altarimaalidel harva esinev teema. Nimelt on altarimaal koopia itaalia kunstniku Antonio Correggio maalist „Kristuse sünd“. Teose originaal asub Dresdeni muuseumi maalikogus. Veel on kirikusaalis Jeesuse elu kujutavate gravüüride kvaliteetsed koopiad. Originaalid on hoiul Läänemaa muuseumis.
Lõpetuseks lubab Piirsalu koguduse juhatuse esimees palvetada, et pidupäeva ilm tuleks ilus ja tema sooviks on, et kogudusega liituks nooremaid inimesi. „Olen juba 70+ ja tahaksin ameti järgmisele põlvkonnale üle anda.“

Kätlin Liimets