Piiskop Marko Tiitus: et meie kirik oleks nooruslik, vaimulikult ergas ja suheterikas
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 30. oktoober 2024 Nr 40 digileht /
Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskopi Marko Tiituse hoole all on neli praostkonda, milles kokku 56 kogudust. Poole aastaga on piiskop jõudnud külla 16 kogudusele.
Jüripäeval, 23. aprillil ordineeriti meie kirikusse kolm uut piiskoppi: Marko Tiitus, Ove Sander ja Anti Toplaan. 1. maist moodustati kirikukogu otsusel neli piiskopkonda: Lõuna-Eesti, Saare-Lääne ning Põhja-Eesti piiskopkond ja Tallinna peapiiskopkond.
Jüripäevast ja 1. maist on möödas enam kui pool aastat. Eesti Kiriku soov on kaardistada uut piiskopkondade loomise järgset olukorda. Kuidas on meie uued piiskopid oma teenimistöösse sisse elanud ja mis elu elavad piiskopkonnad – need on küsimused, millega Eesti Kirik pöördus kõigi piiskoppide poole. Piiskopid said kaheksa ühesugust küsimust ja ühe või kaks eriküsimust.
1. Kuivõrd olete jõudnud tutvuda oma piiskopkonnaga? Kas on veel valgeid laike?
Piiskop Marko Tiitus: Lõuna-Eesti piiskopkonnas on 56 kogudust, mina olen poole aastaga külastanud neist 16. Need külastused on olnud seotud erinevate koguduste tähtpäevadega, millest mind on kutsutud osa võtma, ja vaimulike introduktsioonidega.
Tartu linna kogudusi külastasin omal initsiatiivil, tehes ühtlasi visiidi ka Tartu linnapea juurde, Tartu Pastoraati ja Eesti Kiriku toimetusse ning süües lõunat Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhatajaga. Need on olnud pigem põgusad tutvumisvisiidid, kuid minu enda jaoks väga olulised ja õpetlikud.
Lisaks neile 16-le on aga piiskopkonnas veel 40 kogudust, sealhulgas mitmed niisugused, mida ma kunagi külastanud ei ole. Nii et valgeid laike ja avastamisrõõmu on küllaga. Üks mu tõdemustest pärast piiskopiametisse asumist oligi see, kui suur on meie kirik! Oleme harjunud siin Eestis end sageli pisemaks ja tähtsusetumaks mõtlema, kui me tegelikult oleme, seda nii riigi kui kiriku tasandil.
Just luterlastena peaksime olema valvsad, et evangeelium ei muutuks moraaliõpetuseks, sotsiaaleetikaks või ebamäärasteks traditsioonilisteks väärtusteks, vaid asetaks meid uude suhtesse Jumala, kaasinimese ja kogu looduga.
Kolm piiskoppi ja piiskopkonda tundus minulegi esmapilgul üsna julge samm! Nüüd aga adun, et kolmelegi piiskopile on tööd vaata et rohkem, kui jõuame ära teha. 56 kogudust ühele piiskopile on arvestatav koormus – kuigi mõned nendest on väga pisikesed, on ka igal väikesel kogudusel oma lugu, omad tavad, omad inimesed, rõõmud ja mured.
Väikeses kohas võib koguduse roll kogukonna sidustajana ja vaimse majakana olla suuremgi kui pealinnas. Aga piiskopkonna suurusest ei kõnele ma mitte selleks, et hädaldada, vaid pigem rõõmustan, kui suur ja mitmekesine on meie kirik.
2. Millised on suurimad väljakutsed teie piiskopkonnas ja piiskopi ametis?
Piiskopina soovin fookusesse tõsta kolm teemat: 1) noortetöö ja nooremate põlvkondade kaasamise laiemalt; 2) erinevate vaimulike praktikate kasutamise ja palveelu ning isikliku jumalasuhte toetamise kogudustes lisaks pühapäevasele jumalateenistusele; 3) suhete loomise, hoidmise ja arendamise nii kogudustes, kirikus kui kogukonnas.
