Piiskop Salumäe külastas Eesti päevi Vilniuses
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Uudised / Number: 26. aprill 2017 Nr 19 /
3.–28. aprillini toimusid Vilniuses Eesti päevad. Seoses sellega külastas 6. aprillil Leedu pealinna EELK piiskop Tiit Salumäe.
Eesti päevade programm oli mitmekesine: kavas olid loengud, kontserdid, filmiõhtu, rahvusköögi ja käsitöö tutvustamine ning vaadata võis mitmeid näitusi. Piiskop Salumäe osales Vilniuse ülikoolis Eesti ja Leedu diplomaatiliste suhete taastamist tutvustava väljapaneku avamisel, mille oli koostanud Eesti Rahvusarhiiv. Samuti pidas ta palvuse Vilniuse luterlikus kirikus toimunud kontratenor Ivo Posti kontserdil.
Piiskopi võõrustajaks oli Leedu Eestlaste Seltsi esimees Liia Urman. Seltsi eesmärgiks on aidata umbes viiesajal Leedus elaval eestlasel alal hoida oma keelt ja kultuuri ning säilitada kontakte kodumaaga. Oluline on Eestiga seotud tähtpäevade (vabariigi aastapäev, jaanipäev, jõulud jne) tähistamine. Kuna paljud teise ja kolmanda põlvkonna eestlased ei oska eesti keelt, peetakse tähtsaks laste lähetamist Eestisse suvistesse keeleõppelaagritesse.
Kohtumisel Eesti suursaadiku Jana Vanaveskiga oli piiskop Salumäe sõnul jutuks kohalike eestlaste olukord ning luterliku kiriku diasporaatöö korraldamine Leedus. Eestikeelsele kirikutööle Leedus pani omal ajal aluse õpetaja Villu Jürjo. Praegu on teenistusi peetud vähemalt kord aastas.
Piiskop ja suursaadik pidasid vajalikuks korraldada Leedus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritusi, sealhulgas piduliku jumalateenistuse Vilniuse luterlikus kirikus.
Samuti kohtus piiskop Salumäe Leedu evangeelse luterliku kiriku piiskopi Mindaugas Sabutisega. „Kõnelesime kirikute olukorrast ja avaldasin tunnustust, et Vilniuses on nüüd hästi korda tehtud kirik ja majutusvõimalus,“ kinnitas Salumäe. Samuti oli kõne all Baltikumi luterlike kirikute peade järgmise kohtumise korraldamine, mis loodetavasti saab teoks järgmisel aastal.
Leedulased olid XIV sajandi lõpus viimaste Euroopa rahvaste seas, kes ristiusu vastu võtsid. Valdav osa neist on teatavasti roomakatoliiklased, luterlaste osakaal rahvastikus jääb alla ühe protsendi. Ajalooliselt on luteri usk olnud valitsev ainult Klaipėda linna ümbruses, mis kuulus omal ajal Ida-Preisimaale. Siiski on luterlased ja kalvinistid jätnud olulise jälje leedu kultuurilukku. Esimene leedukeelne trükis oli 1547. aastal Königsbergis välja antud luterlik katekismus ning ka esimeste leedukeelsete piiblitõlgete tegijateks olid protestandid.
Praegu on luterliku kiriku liikmeid Leedus 20 000 ümber, kogudusi 56 ja vaimulikke 28.
Rain Soosaar
2 x erakogu
