Piiskopiametist meie naaberkirikutes

Soome Evangeelne Luterlik Kirik
Soome Kirikul on 4,4 miljonit liiget.
Soome kirikus on üheksa piiskopkonda ja 10 piiskoppi: peapiiskop ja 9 piiskoppi. Peapiiskop Jukka Paarma on Turu peapiiskopkonna piiskop ning mitme üldkirikliku organisatsiooni nagu kirikukogu, kirikuvalitsuse, piiskopliku nõukogu ja kiriku välissuhete nõukogu juht. Kaitseväe peakaplan on võrdsustatud piiskopiga (kenttäpiispa).
Peapiiskop vastutab kiriku oikumeeniliste ja välissuhete eest. Kiriku põhiseaduse järgi on peapiiskopkonnas peapiiskop ja piiskop.
Piiskopid on kirikukogu liikmed. Lisaks oma piiskopkonna juhtimisele on neil kõigil üldkiriklikke ülesandeid. Piiskopiametisse pürgija peab olema luterliku kiriku liige, kirikuõpetaja ja Soome kodanik. Jukka Paarma on öelnud, et piiskop on oma piiskopkonnas kiriku esindaja, kuid mitte ainult Soome kiriku, vaid kogu maailma kristlaskonna esindaja.
Jukka Paarmale kuulub ka mõte, et peapiiskop ei ole mitte kiriku tegevdirektor või piiskoppide esimees, vaid ta on esimene võrdsete hulgas, ta juhatab küll piiskoplikku nõukogu, kuid teiste piiskopkondade töösse ta ei sekku, iga piiskop on oma piiskopkonna iseseisev juht.
Rootsi Kirik
Rootsi Kirikusse kuulub üle 80% Rootsi elanikest. Kirikusse kuulub 7,1 miljonit liiget.
Peapiiskop on Karl Gustav Hammar. Peapiiskop resideerib Uppsalas, Uppsala piiskopkonda juhib peapiiskopi kõrval piiskop. Peapiiskop esindab Rootsi kirikut välismaal. Hammar on peapiiskop alates 1997. Ta on 68. Rootsi peapiiskop.
1. jaanuarist 2000 ei ole Rootsi Kirik enam riigikirik, vaid rahvakirik, kus on 2250 kogudust ja 13 piiskopkonda. 14 piiskopist on kaks naised: Lundi piiskop Cristina Odenberg ja Stockholmi piiskop Caroline Krook. Kõrgeim seadusandlik organ on kirikukogu. Rootsi kirikul on 40 kogudust 25 välisriigis.
Taani Kirik
Kirikul on 4,5 miljonit liiget.
Riigikiriku staatus, peapiiskoppi ei ole, seadusandlik võim kuulub parlamendile. Kirikut puudutavad seaduseelnõud esitab valitsus. Taani kiriku kõrgeim administratiivne võimuesindaja on kirikuministeerium, kusjuures minister ei pea olema kiriku liige, kuid tavaliselt siiski on.
Piiskopid ja praostid määrab ministeeriumi ettepanekul ametisse kuninganna. Enne aga valivad piiskopkonna vaimulikud ja koguduse nõukogu liikmed oma seatud kandidaatide hulgast määratava.
Taanis on 12 piiskopkonda, 113 praostkonda, 2168 kogudust ja ligi 2000 vaimulikku, neist pea pooled on naised. On kaks naispiiskoppi: Helsingøri piiskop Lise Lotte Rebel ja Gröönimaa piiskop Sofie Petersen. Piiskopkonna vaimulikku tööd juhatab piiskop, majandus- ja administratiivküsimused alluvad kohalikule võimule. Paljudes piiskopkondades on siiski loodud nõuandavad komiteed usuõpetuse, misjoni, meedia jm küsimustes.
Kõik Taani piiskopid töötavad võrdselt, olles kõrgeima võimu kandjaks oma piiskopkonnas. Kopenhaageni piiskopil on veel mõningaid, peamiselt esindusfunktsioone ja tema pühitseb ametisse uued piiskopid. Kopenhaageni piiskop on 1992. a alates Erik Norman Svendsen. Erinevalt teistest luteri kirikutest ei ole Taanis kirikukogu.
Norra Kirik
Norra kirikusse kuulub 3,8 miljonit liiget.
Riigikirik, mida juhib kuningas koos parlamendiga (Storting). Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku. Juhtiv piiskop on Finn Wagle, Nidarose piiskop.
Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste eest ning parlament võtab vastu kirikuga seotud õigusakte ja tegeleb eelarve küsimustega.
Kõik piiskopid ja praostid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod. Majandus- ja finantsküsimused on jagatud riigi- ja munitsipaalvõimu vahel.
Norra kirikus on 11 piiskopkonda, 100 praostkonda, 1298 kogudust, 1200 vaimulikku, 12% vaimulikest on naised. Kaks naispiiskoppi: Rosemarie Köhn, Hamari piiskop ja Laila Riksaasen Dahl, Tunsbergi piiskop.
Läti Evangeelne Luterlik Kirik
Läti ELKs on 250 000 liiget.
Peapiiskop Janis Vanags on Läti kirik ainus piiskop 90 vaimuliku seas, neist 8 naist, kes on ordineeritud enne, kui Vanags peapiiskopiks valiti. Peapiiskop on tuntud konservatiivse luterlasena, tema valitsemisajal ei ole ordineeritud ühtki naist.
Leedu Evangeelne Luterlik Kirik
Leedu ELK-l on 21 000 liiget, 54 kogudust.
Piiskop Mindaugas Sabutis, Vilniuse koguduse õpetaja, on 28aastane, teadaolevalt maailma noorim luteri kiriku piiskop. Sinod, kuhu kuuluvad kõigi koguduste esindajad ja vaimulikud, koguneb iga viie aasta tagant.
Saksamaa Evangeelne Kirik
EKDsse (Evangelische Kirche in Deutschland) kuuluvad 23 liidumaa evangeelsed kirikud, mille hulgas on luterlikke, reformeeritud ja unieeritud kirikuid. Liikmete arv………..?
Kirikuliikmete staatus on reguleeritud riiklikult, st kiriklikku enesemääratlust jälgivad riiklikud organid ning kirikumaks laekub maksudelt vastavalt kuuluvusele kas evangeelsesse või katoliku kirikusse. Vabakiriklik kuuluvus riiklikult määratletud ei ole.
EKD 120liikmeline üldsinod, mis valitakse kuueks aastaks, kohtub kord aastas, valib enda hulgast 14 ilmalikku või vaimulikku liiget EKD nõukokku. Nõukogu juhib eesistuja, kelle hääl on viieteistkümnes. Praegu on Saksa Evangeelse Kiriku juht Berliini piiskop Wolfgang Huber.
Liidumaade evangeelsed kirikud on iseseisvad, olles igaüks erisuguse kirikliku juhtimise all. Enamike maakirikute eesotsas on piiskop.
Nii on see Baieri, Berliin-Brandenburgi (nüüd kaasatud ka Oberlausitz), Braunschweigi, Hannoveri, Kurhessen-Waldecki, Mecklenburgi, Pommeri, Oldenburgi, Sakseni (ka Sakseni kirikuprovintsis, mis on praegusest liidumaa piiridest väljas), Schaumburg-Lippe, Tüüringi ja Würtembergi maakirikus.
EELK partnerkirikus Põhja-Elbes on piirkond jagatud kolmeks piiskopkonnaks, mille tööd korraldavad piiskoplikud kolleegiumid. Nendeks piirkondadeks on Hamburg, Holstein-Lübeck ja Schleswig. Samamoodi koostöös piiskopliku nõukogu ja lisaks ilmikust ülemnõunikuga juhitakse Badeni kirikut.
Anhalti maakirikut juhib kirikupresident koostöös kiriku ülemnõukoguga (oberkirchenrat). Samasugune skeem toimib veel Hessen-Nassau ja Pfalzi maakirikus. Baieri ja Loode-Saksamaa kogudusi ühendavas reformeeritud kirikus on presbüteriaal-sinodaalsüsteem, mida juhib kirikupresident.
Lippes juhib kirikutööd nõukogu eesotsas esimehega, Westfaalis on kirikuameti kolleegiumi eesotsas juhataja. Rheinlandis on kiriku juhtivaks organiks sinod ning tööd juhib eesistuja.
Omapärane juhtimismudel kehtib Bremenis, kus nende oma sõnul puudub igasugune kiriklik hierarhia. Kirikut juhib kirikupäev, mis kohtub tavaliselt kaks korda aastas. Kirikupäeva tööd korraldab komisjon eesotsas presidendiga.
Anglikaani kirik
Suurbritannias peab end anglikaani kirikusse kuuluvaks 60% elanikkonnast.
Anglikaani kirik on Suurbritannias riigikirik, mille eesotsas on kuninganna ning mis omab tavaliselt üsna olulist rolli kõigil ametlikel sündmustel.
Briti koloniaalimpeeriumi laienedes levis anglikaani kirik mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse – Ameerikasse, Austraaliasse, Aafrikasse ja mujale. Mõnel pool kasutab anglikaani kirik episkopaalkiriku nimetust viidates sellega piiskoplikule kirikukorraldusele.
Üldtunnustatud definitsiooni kohaselt on anglikaani kirik (sõltumata asukohamaast) see kirik, mille piiskopid on osaduses Canterbury peapiiskopiga, nii nagu katoliku kiriku piiskopid on osaduses Rooma piiskopi ehk paavstiga. Siiski on eri maade anglikaani kirikud iseseisvad ega allu otseselt Canterburyle.
Alates aastast 597 on peapiiskop asunud Canterburys. Praegune peapiiskop Rowan Williams on 104. ametikandja ning ta seati ametisse Canterbury katedraalis 27. veebruaril 2003. a. Piiskopiamet on Inglismaal säilinud ajaloolises järjepidevuses ja seda hinnatakse kiriku ühtsuse ning katoolsuse tagajana anglikaani kirikus väga kõrgelt.
Canterbury peapiiskopi põhilised rollid tänapäeval
Canterbury piiskopkonna piiskop: praegune piiskopkond on Ida-Kent, kus elab 825 000 inimest, ning maa-ala, mille suurus on umbes 1 000 ruutkilomeetrit ja mis sisaldab 270 kogudust.
Inglise kiriku lõunamaakondade metropoliit: Canterbury peapiiskopil on kõrgem autoriteet 30 koguduses Lõuna-Inglismaal. Yorki peapiiskopil on samasugune autoriteet 14 koguduses Põhja-Inglismaal. Kogu Inglismaa peapiiskop: teda peetakse rahva esikristlaseks ja vaimulikuks hääleks.
Anglikaani Ühenduse juht: Anglikaani Ühendus hõlmab endas 38 provintsi koos Canterbury piiskopkonnaga – kokku umbes 70 miljonit liiget üle kogu maailma.
Oikumeeniline roll: juhib anglikaani kiriku suhteid teiste kristlike kirikutega Ühendatud Kuningriigis ja välismaal. Konfessioonidevaheline roll: anglikaani kiriku suhteid teiste konfessioonidega.
Materjali kogunud ja tõlkinud: Tiiu Pikkur, Kristel Neitsov ja Anna-Liisa Vaher