Piiskopliku missaga meenutati väärikat aastapäeva

5. juunil möödus 100 aastat EELK esimese piiskopi Jakob Kuke (1870–1933) piiskopiks pühitsemisest Tallinna Kaarli kirikus. Selle erilise päeva meenutuseks pühapäeval, 6. juunil toimunud piiskoplikul missal osalesid nii ametis olevad kui ka emeriitpiiskopid. 

Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid piiskop Tiit Salumäe, piiskop Joel Luhamets, emeriitpeapiiskop Andres Põder, emeriitpiiskop Einar Soone ja koguduse õpetaja Jaak Aus. Muusikalise osa eest hoolitsesid Samuel Jalakas trompetil ja ansambel Vexilla Regis Piret Aidulo juhatusel. Organistid olid Piret Aidulo ja Marika Kahar. 

Peapiiskop Urmas Viilma kandis pidulikul sündmusel Jakob Kuke mälestuseks kaelas tema kullast piiskopiristi, mis on hoiul konsistooriumi arhiivis. Tallinna Toom-Kaarli kirikus 1921. aasta 5. juunil toimunud esimese eesti soost piiskopi pühitsemisel andis selle üle Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom. Risti taha on graveeritud pühakirjakoht: Ole mu tallekeste karjane. (Jh 21:15) – Eesti Ew.-Luth. Kogudused oma ülemkarjasele. Piiblitekstile järgneb kaheksa kuupäeva, mis tähistavad seda risti kandnud EELK ülemkarjaste ametisse pühitsemist või ametisse valimist:

5. VI 1921 – piiskop Jakob Kukk

16. IX 1934 – piiskop Hugo Bernhard  Rahamägi

14. XII 1939 – piiskop ja 1957. aastast peapiiskop Johan Kõpp

26.V 1964 – peapiiskop Johannes Oskar Lauri

14. XII 1971 – peapiiskop Konrad Veem

14. IX 1990 – peapiiskop Udo Petersoo

10. VI 2007 – peapiiskop Andres Taul

13. XI 2010 – EELK ja E.E.L.K. ühinemislepingu Tallinnas allakirjutamise kuupäev

Kirikute ühinemislepingu sõlmimise järel andis väliseesti piiskop Andres Taul E.E.L.K. ülemkarjase risti üle EELK-le ja kuni möödunud nädalavahetuse piiskopliku missani polnud seda kandnud veel ükski kodueesti piiskop. Kõik EELK peapiiskopid: Jaan Kiivit seenior, Alfred Tooming, Edgar Hark, Kuno Pajula, Jaan Kiivit jun, Andres Põderja Urmas Viilma on kandnud 1949. aastal EELK peapiiskopiks valitud Jaan Kiivit seeniorile kingitud kullast peapiiskopiristi. 

Urmas Viilma toonitas oma jutluses, et 100 aasta eest toimunud sündmus oli eestlastele sümboolse tähendusega – Jakob Kukest sai kirikupea Venemaa luterliku kiriku koosseisust lahkunud iseseisvas vabas rahvakirikus. Eesti soost õpetaja valimine kiriku etteotsa tähistas Eestis baltisaksa aadli ülemvõimu ja saksa soost vaimulike ajastu lõppu. 

Samuti tähistas Jakob Kuke piiskopiks valimine endise ja ajaloolise arusaama taastamist kiriku juhtimise korraldamisest. Tallinna piiskopitool oli jäänud vakantseks 1710. aastal, kui Eesti alad läksid Põhjasõja tingimustes Rootsi krooni võimu alt Vene keisririigi koosseisu. Sealt edasi piiskopi ametikohta enam ei olnud ning aastatel 1833–1919 oli Eestimaa kubermangus üksteise järel ametis hoopis seitse kindralsuperintendenti, kelle määras ametisse Vene keiser.

Piiskop Jakob Kuke ametissepühitsemine viidi läbi sama korra kohaselt, nagu pandi ametisse piiskoppe Eesti aladel Rootsi ajal 17. sajandil, mil Tallinna piiskop pühitseti ametisse Uppsalas. Tallinna tulid meie kiriku piiskopi ametissepühitsemist läbi viima Uppsala peapiiskop Nathan Söderblom koos assistendist Porvoo piiskopi Jaakko Gummerusega, kes pidas oma kõne eesti keeles. Seegi oli märgiline ega jäänud kahe silma vahele ka tolleaegsel ajakirjandusel. 

Jakob Kuke piiskopiks pühitsemise aastapäev tähistab ka piiskopiameti taastamise 100. aastapäeva Eestis ja peapiiskop Viilma sõnul seisab praegune EELK juba sügisel otsuste ees, millise suuna sajandi eest taastatud ajalooline piiskopiamet Eesti luteri kirikus võtab. Veelgi olulisem on aga tema sõnul küsimus, millisel moel täidavad tänane EELK ülemkarjane ja temaga koos teenivad piiskopid oma eelkäija Jakob Kuke ametiristi tagumisele küljele kõigi koguduste nimel graveeritud igatsust: Ole mu tallekeste karjane (Jh 21:15),mis tänases piiblitõlkes on Jeesuse sõnastatud ülesandena veelgi vastutusrikkam: Sööda mu tallesid!

Missat sai jälgida nii kirikus kui veebiülekande vahendusel. Video jumalateenistusest on järelvaadatav Kaarli kiriku Youtube’i kanalil.

Regina Hansen