Pöide kirikus avaneb pidulik vaade

OÜ Rändmeister lõpetas äsja Pöide kiriku tornialuse võlvi keskaegse krohvi konserveerimis- ja kinnitamistööd, mille eelarve oli 50 000 eurot. Pärast tellingute eemaldamist on võimalik imetleda 2016. aastal avastatud laemaalingut.

Kui 2016. aastal avastati Pöide kiriku tornialuselt võlvilt lopsakate liiliamotiividega pilkupüüdev kompositsioon, mis on suunatud naivistlikule suurte kõrvade, roosade põskede ja laubalt ära lõigatud peaga mehekujule päiskivil, siis tekitas see palju kõneainet nii erialaspetsialistide hulgas kui ka laiemas avalikkuses.
Tõsiasi on, et kõnealust maalingut pole oma silmadega näinud eriti paljud, sest juba 2016. aastast on läänevõlvikut varjanud tellingud, millele uudishimulikke kirikulisi või turiste turvakaalutlustel ei lubata. Sellest sügisest – restauraator Juhan Kilumetsa sõnul loodetavasti oktoobrist –, mil tellingud teisaldatakse, avaneb restaureeritud tornialuse võlv koos osaliselt säilinud laemaalinguga kõigile soovijatele kogu oma ilus. „Vaade saab olema pidulik,“ lubab Kilumets.

Maalingu mõistatus
Fotod avastatud laemaalingust levisid ajakirjanduses ja ilmusid muinsuskaitse aastaraamatus. 2017. aastal välja antud Kaur Alttoa juubelikogumiku „Järelevastamine“ artiklis „Kes vaatab vastu Pöide võlvilt?“ pakuvad lae­maalinguga seotud spetsialistid Hilkka Hiiop, Juhan Kilumets ja Anneli Randla välja mitu versiooni, keda võiks olla kujutatud. Lugeda saab, et päiskivil olev nägu, mis 4. juulil 2016 välja puhastati, ristiti oma naivistliku vormi tõttu esialgu Pöide Jukuks (lk 275).
Süvenedes maalingu ikonograafiasse küsivad autorid, kas tegu võiks olla ilmaliku, vaimuliku, pühaku või lihtsurelikuga ja pakuvad oma versiooni: „Arvestades, et tegemist on kiriku kõige läänepoolsema võlvikuga, võib oletada pigem ilmalikkust, näiteks võiks olla kujutatud ordumeistrit või Pöide foogti – kiriku ehitusisandat ja patrooni. Või on hoopis ambitsioonikas ehitusmeister poetanud võlvi tsentrisse oma kohmaka signatuuri?“ (Lk 280)
Artikli ilmumisest on möödunud üle kahe aasta ja üks autoritest Kilumets ütles Eesti Kirikule, et tõstatatud küsimused on jätkuvalt õhus: „Seisukohti kujutise kohta on erinevaid. Ilmaliku-vaimuliku mõtlemise telje mõlemast äärest on pakkumisi tehtud: keegi peab Kristuseks, keegi karikatuuriks.“

Restaureerimine jätkub
2012. aastal arhitektuuri- ja ajaloomälestise hävingust päästmiseks loodud Pöide Maarja Kiriku sihtasutuse juhi, kunstiajaloolase Anne Untera sõnul oli sel aastal Rändmeistriga leping järgmiste tööde tegemiseks: ajalooliste krohvide konserveerimine, ajalooliste viimistluskihtide ja maalingute väljapuhastamine ja konserveerimine, tellingutööd, pindade puhastamine rohevetikast, võlvimüüritise ja vuukide restaureerimine ja võlvipinna konsolideeriv värvimine.
Töid tehti juunist augustini ja nende käigus uusi üllatusi ei ilmnenud. „Efektset uut leidu pakkuda ei ole. On mõned spetsiifilised tähelepanekud, mis ehk aitavad tulevikus Pöide kiriku ehitusajalugu paremini mõista, ent neid on vaja veel interpreteerida,“ selgitas Kilumets. Konservaatorid-restauraatorid, kes loodavad tulevikus töid jätkata läänevõlvikus seintega, heitsid eelpilgu ka seinapindadele ja andsid lootust, et maalinguid on vähesel määral neilgi säilinud.
Pöide kiriku restaureerimine jätkub. Anne Untera ütleb, et materiaalseid vahendeid kiriku remondiks pole lihtne leida: „Tööd on palju ja rõõmu teeb, kui üldse midagi liigub. Mitu aastat restaureerimine seisis. Eelmisel sügisel saime rahaeralduse riigieelarvest. Hästi läks ka see, et saime olemasolevaid tellinguid ära kasutada kiriku elektritööde tegemiseks, mida finantseeris Saaremaa vald. Tehti uus kilp, juhtmed veeti torni ja võlvide peale.“
Tegusa sihtasutuse eestvedamisel toimuvad kirikus kontserdid, kohapeal peetakse laatasid ja laagreid. Kõik selleks, et tõmmata tähelepanu kiriku olukorrale, hoida pühakoda avalikkuse teadvuses ja koguda restaureerimistööde jätkamiseks raha.
Näiteks sel suvel on toimunud Hortus Musicuse ja Vox Clamantise kontserdid, rukkimaarjapäeva laat ning välja on antud Pöide kiriku 2020. aasta seinakalender. Ollakse ka tänulikud, et Saaremaa valla kohaliku omaalgatuse programmi toel oli võimalik kirikusaali uued toolid osta.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: