Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Prangli kabel sai 175aastaseks

/ Autor: / Rubriik: Kogudus, Uudised / Number:  /

Laupäeval, 12. augustil kogunesid Prangli saarele need, kes pidasid oluliseks, et Lääneotsa külas asuv kabel on juba 175 aastat olnud saarerahva pühakojaks. Kohal oli emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Sõit ainsale Põhja-Eesti saarele, kus on alates 13. sajandist püsiasustus olnud, on võõrale võluv, olijatele osa tavaelust. Rappumine koguduse juhatuse esimehe Taavi Linholmi juhitud veoauto kastis, pidupäevaks kohale tulnud Sõjaväeorkestri puhkpilli hõiked tuulega võidu, põlatud kormoranide uhke seisak kividel – Prangli elab oma ehk veidi eraldatud, aga tegusat elu, millest külalistelgi lubatakse põgusalt osa saada.

Emeriitpeapiiskop Andres Põder õnnistamas Prangli kogudust. Altaris on ka hooldajaõpetaja Margus Kirja. Kätlin Liimets

Mälestushetk
Juba sadamas mõistad, et külaliste vastuvõtmine ehk turism pole üksnes töö, vaid ka lust ja tulijatelt oodatakse olemasoleva väärtustamist. Sellele juhib praamil tähelepanu alati haaravalt jutustav õpetaja Patrik Göransson. Ja tõepoolest Kodusadama kohvikus seisab silt, millel kirjas, et lihtsalt kohvi tellides maksab see seitse eurot, aga lisades sõna „palun“ on hinnaks 2.50. Ei saa lisamata jätta ka õp Patriku öeldut, et võrdsus on saatanast, unikaalsus Jumalast.
Päev algas mälestushetkega Eestiranna mälestusmärgi juures. Kaubalaev Eestiranna, mille pardal oli selle kapteni hinnangul umbes 3800 inimest, hukkus 1941. aastal II maailmasõja lahingus. Pranglile jõudis elusana 3247, ligi 70 hukkunut maeti ühishauda ja sellele kohale on rajatud mälestusrist. Vallavanem Illar Lemetti ütles kõnes, et mälestades Eestirannal hukkunuid mälestame ka kõiki teisi, kes on erinevates sõdades oma elu kaotanud, ja püüame mõista seda inimlikku tragöödiat, mis tabas hukkunute perekondi.
„Täname iga inimelu eest, mida sa oled andnud, iga päeva eest, mida sa ka neile, kes siin puhkavad, kinkisid. Kingi hukkunuile igavene rahu!“ kõlas mälestuspalve emeriitpeapiiskop Andres Põderilt.

Suvel elu Pranglil keeb. Kätlin Liimets

Elujõuline kogudus
Päevasündmused jätkusid Prangli kabeli 175. aastapäeva piduliku jumalateenistusega 1848. aastal ehitatud pühakojas, kus saarerahvas on pea kaks sajandit palvetanud, et ületada maise ja igaviku piiri, tänada, tuua oma rõõmud ja ankrukivina kaelas rippuvad raskused Looja ette. Et saada jälle puhtaks ja avaraks, selgeks ja tasaseks.
Jumalateenistuse juhatas sisse pidulik protsessioon, milles osales Eesti esinduspuhkpilliorkester Sõjaväeorkester dirigent Teet Raigi juhtimisel, Viimsi valla esindajad ja vaimulikud: emeriitpeapiiskop Andres Põder, koguduse hooldajaõpetaja Margus Kirja, koguduse diakon Herki Talen, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, Muuga õigeusu koguduse ülempreester isa Dmitri ja Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas.
Kirikusaalis märkan, et üle 50 kirikulise hulgas paistavad kohalikud silma jumalateenistuse korra tundmisega, liturgilised vormelid on selged ka lastel. Kogudus, kus on 80 liiget ja 15 annetajaliiget, on elujõuline ega varja oma tänulikkust ja rõõmu pidupäeval.
Emeriitpeapiiskop Põder oli valinud jutluse aluseks kirjakoha, kus Jeesus sõitleb tormi ja julgustab oma jüngreid uskuma: „Torm, lained ja paat on saanud inimsaatuse väärikaks võrdpildiks. [—] Juba kirikuisa Augustinus mõistis maailma tormise merena, mille inimene oma laevaga peab ületama, et jõuda igavesse ellu, sellesse tõelisesse rahusadamasse.“ Ta juhtis ka tähelepanu, et 175 aastat tagasi kabeli pühitsemisel võrdles õp Schüdlöffel oma jutluses samuti Jumala koda laevaga, kus tüürimeheks on Kristus, kaardiks Jumala sõna ja kompassiks Püha Vaim.
Emeriitpeapiiskop Põder meenutas, et pärimuse järgi pani just torm ligi pool tuhat aastat tagasi saarel pääste leidnud Soome hülgekütte esimest kabelit rajama. 175. aastapäeva tähistava hoone ajaloost tõi ta esile, et selle rajamiseks korjati annetusi lausa 19 aastat. Küll sai pühakoda valmis väga kiiresti: kahe kuuga. „Jumal lasi palvetel head vilja kanda ja seda võib saarerahvas maitsta ka täna,“ ütles ta veendunult. Lõpetuseks soovis ta kirikulistele kaunist aastapäeva ja tänas koguduse liikmeid, kogudust teeninud ja teenivaid vaimulikke, kogu saarerahvast, kes on panustanud kabeli ja koguduse püsimisse.


Kätlin Liimets