Praost Harald Meri mõrvast 35 aastat

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

5. aprillil möödus 35 aastat Järva praostkonna praosti, Türi kogudust teeninud Harald Meri ja tema majapidaja Valve Kleini mõrvast.

„Seda nukrat päeva on Türi kogudus ikka tähistanud. Nii ka tänavu, mil koletust sündmusest möödus ümaram aastaarv. Kogudus mälestab neid kommunismiohvrite ja usutunnistajatena,“ nimetab Eesti Kirikule täna Türi kogudust teeniv õp Jaanus Noormägi.

Kaksikmõrva 35. aastapäeval süüdati mälestusküünlad Türi kirikuaeda püstitatud mälestuskivi juures ja vägivalla ohvriks langenud Harald Merit ja Valve Kleini mälestati ka pühapäevasel jumalateenistusel.

Teenistusest võttis osa Türi endine vaimulik emeriitõpetaja Teet Hanschmidt ning armulaual olid praost Meri lapsed. Harald Merit mälestavad lapsed peredega, kolm põlvkonda järeltulijaid.

Haralt Meri (23. detsember 1917 Raasiku – 5. aprill 1990 Türi) teenis Türi kogudust 1978. aastast kuni oma vägivaldse surmani. Asudes kogudust teenima sügaval stagnaajal, nägi ta uut ärkamisaega ning võttis sellest ise innukalt osa.

„Nii oma muusikalise kui ka avaliku ühiskondliku tegutsemisega võitis õpetaja Meri laialdase populaarsuse kohaliku rahva hulgas. See ühiskondlik-poliitiline tegevus sai õpetaja Merile ka ilmselt saatuslikuks,“ kirjutas Andres Tšumakov  2020. aasta Eesti Kirikus nr 16.

Tšumakov kirjutab: „Tal oli siiski nii palju õnne, et ta jõudis näha nõukogude võimu kokkuvarisemise algust meie maal ja samuti laulvat revolutsiooni. Aga selle võimu lõplik lahkumine jäi tal kahjuks nägemata …“

35 aastat tagasi jahmatas Eesti avalikkust teade jõhkrast veretööst: 72aastane Järva praost ja Türi koguduse pastor Harald Meri ja tema 53aastane majapidaja Valve Klein mõrvati julmalt. Nende surnukehad leiti 13. aprillil Toravere liivakarjääri alalt.

Kuriteo üksikasjad on siiani teadmata: kümne aasta järel kuulutati juhtum aegunuks ning selle uurimine lõpetati enne, kui kuritöö motiivid ja tegijad oleks tuvastatud. Jätkuvalt on õhus küsimus: miks?

Mälestuskõne aluseks võttis õp Jaanus Noormägi enda sõnul oma lemmikkirjakoha: „Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees“ (Hb 4:9).

Liina Raudvassar

Jaga