Praostid kirikuvalitsusele lähemale

Kas ja kui sageli oleks vajadus praostide ja kirikuvalitsuse ühise nõupidamise järele, küsis peapiiskop Jaan Kiivit märtsi algul peetud esimesest taolisest nõupidamisest osavõtjate käest.
Pärast mitu tundi kestnud ühiste probleemide arutelu ja üksteise ärakuulamist, olid kokkutulnud üksmeelel: sellist nõupidamist on kindlasti vaja, siin saab vahetada infot, kirikuvalitsus saab kasulikku tagasisidet, leiti, et vajalik oleks vähemalt kaks korda aastas kokku saada.
Praostid andsid aru
Kõigepealt said sõna praostid, kes rääkisid oma muredest-rõõmudest. Muretsema paneb koguduseliikmete vähenemine, mis sageli käib koos elanike arvu üldise vähenemisega, seda eriti maal; mõnel pool on raskusi vaimulike kohtade täitmisega, mõnel pool ei lähe noortetöö. Usuõpetus koolides on praostkonniti väga erinev: kui Lääne praost Tiit Salumäe leiab, et usuõpetus on neil oma koha leidnud, siis paljudes kohtades see nii ei ole.
Positiivsena märgiti armulaualiste, ristimiste ja jumalateenistustest osavõtu suurenemist, mõnelgi pool on maade-majade tagastamisega ühele poole saadud, ka see on hea.
Aruandlusse rohkem analüüsi
Assessor Tiit Salumäe tegi ülevaate muutuvast aruandlusest. Ta rõhutas, et aruandmise korda tuleb kaasajastada. Praegune häda on selles, et sõnaline aruanne on sageli väga mahukas, sisaldamata seejuures sisulist analüüsi.
Aruandjad peaksid endale selgeks tegema, miks on vaja oma tegevust analüüsida, kas aruanne mõjutab meie tegevust, selgeks tuleb teha mõisted, et ei tekiks erinevaid tõlgendusi.
Tiit Salumäe oli kindel sõnaliste aruannete vajalikkuses ka tulevikus, kuid neid võiks lühendada, st et aastast aastasse korduvad küsimused võiksid ära jääda, kindlasti peaks suurenema analüüsi osa. Saarte praosti kt Veiko Vihuri arvas, et aruandes peaks sisalduma osa tulevikuväljavaadete jaoks. Assessor Jaan Tammsalu rõhutas aastaaruande täitmise korra täpsuse vajadust.
Uus seadus toob muudatusi
Käesoleva aasta 1. juulist jõustub (üleminekuaeg on kaks aastat) uus kirikute ja koguduste seadus, mida tutvustas Erik Salumäe. Kirikute ja koguduste seaduse tervikteksti saab lugeda Riigi Teataja koduleheküljelt. (Vt Erik Salumäe kommentaari 3. lk.)
Kuidas raha jagada?
Majandusassessor Jaan Tammsalu selgitas palgatoetuskassa põhimõtet ja maksuvõlglaste küsimust. Peapiiskop Jaan Kiivit märkis, et kassa üldsumma on väike ja kasvamist ei ole ette näha.
Kui Veiko Vihuri soovitas otsustamist võimalikult alla delegeerida, sest kohapeal teatakse reaalseid vajadusi rohkem, siis Tallinna praost Gustav Piir arvas, et konsistoorium võiks selle raha otse igale vaimulikule anda ja praostkonda pole vahele vaja.
Valga praost Peep Audova meelest peab jagamise õigus ikka kohapeale jääma. Jaan Tammsalu oli tänulik praostidele, et sai nende seisukohad teada – see teeb edasise töö kergemaks.
Maksuvõlglastest rääkides ütles assessor Tammsalu, et neid on kahesuguseid: mõni on aastaid võlgu, mõni võlg on tekkinud tahtmatult. 6. märtsi seisuga olid kogudused konsistooriumile võlgu 103 000 krooni kirikukassa-, pensionikassa- ja solidaarsusmaksu eest. Praostidele on saadetud kirjad, kust nad saavad selgust koguduseti, kes kui palju võlgu on. Kui võlgadele ka viivised juurde liita, siis tõusevad summad märgatavalt.
Suhted allasutustega
Konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam pani nõupidamise rahva kirjatööd tegema – nimelt soovib konsistoorium hakata uurima koguduste ja praostkondade suhteid allasutustega. Ootuste ja tegelikkuse väljendamiseks pidid praostid täitma küsimustiku, mida Tiit Pädam lubas kommenteerida järgmisel nõupidamisel.
Praostide koosolek vajalik
Piiskop Einar Soone leidis kokkuvõtet tehes, et info paremaks levimiseks on selline koosolek väga vajalik, praostid peaksid senisest tihedamini suhtlema. Maavanemadki käivad regulaarselt koos. Ta ütles, et praostidel pole olnudki praktilist sidet kirikuvalitsusega. Vaja on, et nad tunneksid end osana konsistooriumist.
Praostide ja assessorite järgmine nõupidamine on kolmapäeval, 16. oktoobril algusega kell 10 konsistooriumis.
Tiiu Pikkur