Praostkonna konverents kasvatab ühtsustunnet

80 aasta tagune Eesti Kirik toob uudisena esile selle, et Lääne praostkonnas toimus esimene koguduste ametikandjate koosolek, kus leiti, et kogudustes on vähe töötegijaid ja ametikandjatele on vaja abilisi.

Seega võib avalikule kirjasõnale tuginedes väita, et praostkonnasisene vaimulike ja töötegijate kokkusaamine on väärika ajalooga. Tänapäeval on EELKs praostkondi, kus kokkusaamised regulaarsed, aga ka neid, kus kokku saadakse vaid sinoditel.
Mitte ainult vaimulikele
Lääne praostkonnas on traditsioon säilinud ja praost Tiit Salumäe sõnul oli nii ka tema eelkäijate ajal, alates 1950ndatest. «Kokkusaamised olid aga harvad,» nendib ta toonastele oludele vihjates. «Oleme konverentside traditsiooni taastanud ja saame kokku kord kuus erinevates paikades.»
Sel aastal on planeeritud kaheksa konverentsi, neist esimene on juba peetud ja teada on ka mihklikuine kokkusaamine, mis toob inimesed Mihklisse. Nii on see olnud juba paljude aastate jooksul.
Aasta esimene kokkusaamine oli veebruarikuu esimesel neljapäeval Haapsalus. Praosti sõnul kuulati seal kõigi koguduste aastaaruandeid, ülevaate andsid õpetajad ja juhatuste esimehed. Viie minuti jooksul kandsid praostkonna 16 koguduse esindajad suuremad teod ja mured teiste ette. Sinodil jääb see kõnevoor vahele ja saab keskenduda vajalikumate teemade arutelule.
Praost on oma rahvaga rahul: kõik aruanded on õigeaegselt esitatud ja kokkukäimise distsipliin hea. Et konverentsi peetakse äripäeval, siis saavad kohale tulla need vabatahtlikud koguduste töövaldkondade esindajad (sh muusikud), kellel põhitöökoht selleks võimaluse annab. Aga kõik on oodatud, ütleb praost. «Konverentsid pole ainult vaimulike jaoks,» lisab ta.

Ühise perena kasvamine
Kord aastas on juhatuste esimehed kindlasti kokku kutsutud. Seal toimub siis töö sektsioonides, kus praost räägib juhatuste esimeestega ja vaimulikud arutavad oma tegemisi.
Abipraost Leevi Reinaru sõnul teenib praostkonna konverents ka koolituse eesmärke. Päev algab jumalateenistusega, mille järel on võimalik arutleda liturgia üle. Enne info vahetamist kuulatakse teoloogilist ettekannet, mida vaimulikud kordamööda peavad.
Minul oli võimalus osaleda konverentsil Kullamaal, kus Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toometi peetud piiblitunni järel kõnelesin ajakirjanikuna sellest, kuidas suhelda meediaga ja kuidas meediat mõista.
Leevi Reinaru peab konverentse üsna oluliseks kirikutöö osaks vaimulike ühtsustunde loomisel ja ühise perena kasvamisel. Praktilise külje pealt on tähtis info jagamine, ka praostkonna ürituste korraldamine. Kuidas muidu end kursis hoida sellega, mis kirikukogul kõneldud ning milliseid otsuseid vastu võetud, aga kõneks võetakse ka ühiskonnaelus olulised teemad. «Info vahetus, isiklik osadus ja ühtekuuluvus on selle läbi tugevnenud. Me hoiame kokku, eemalejääjaid ei ole,» ütleb abipraost. Eri paikades kohtudes tutvutakse ka koguduse eluga.

Ühtekuuluvustundest
Minu enda kogemused sellise institutsiooniga nagu praostkonna konverents algavad Võru praostkonnast, kus Põlva koguduse õpetaja 1980ndatel Georg Lillemäe minu kui Koidu ajakirjaniku Rõugesse kaasa kutsus. Praost oli toona Urvaste koguduse õpetaja Villu Jürjo. Võru praostkonna konverentsid olid minu meelest erilised. Neis oli vaimsust, soojust, rõõmu üksteisest, tarkust.
Kohal polnud mitte ainult vaimulikud, vaid ka kirikuvanemad, jutlustajad, üliõpilased, pastorite lesed. Tervest pikast päevast, mis võis alata piiblitunniga ja lõppeda jumalateenistusega ning mille sekka mahtus palju muudki, jäi hinge soe tunne ühtekuuluvusest ja ühisest teenimisest. 
Praostkonna ajalehes Sõna on lugeda ühest 1995. a 15. septembril Võrus peetud konverentsist, mis toimus kogudusele tagastatud majas, kus aastakümneid oli töötanud raamatukogu. Avapalvuse pidas jutlustaja Senni Ilja ja seejärel mälestati igavikku lahkunud Richard Maaski. Piiblitunni pidas samal päeval praostiks seatud Andres Mäevere. Ettekandega astus üles Vastseliina koguduse õpetaja Ove Sander ja teemaks oli rahateoloogia. Otstarbekaks peeti edaspidi koguduste enamat informeerimist raha- ja majandusasjade korrashoidmisest, kutsudes sellest kõnelema konsistooriumi töötajaid.

Vaimulike motiveeritus
Võru praostkonna praost Urmas Nagel ütles, et nüüd peetakse konverentse paar korda aastas äripäevadel, sest on ka teisi üldpraostkondlikke üritusi nagu laste- või siis laulupäevad. «Territoorium on suur ja muu töö juurest tihti kokku saada pole võimalik,» ütles praost.
Kindlasti on konverentsil mingi teema, näiteks konfirmatsioon või ristimine, midagi teoloogilist, ühine jumalateenistus ja info jagamine. Esineja on endi hulgast või kutsutud külaline. Põhiliselt tulevad konverentsile vaimulikud, aga ka töövaldkondade esindajad (lastetöö tegijad). Urmas Nagel nimetab ühist konverentsi Valga praostkonnaga.
Märtsiks on praost ette valmistanud misjoniteemalise konverentsi Räpinas, kuhu oodatakse ka pastoraalseminari juhatajat Ove Sanderit. Kõneks võetakse vaimulike ettevalmistamine ja tema teadmised koguduseelust. «Uute vaimulike saamine kogudustesse on muutunud keeruliseks,» nendib praost, kes ise käis pikka aega Räpinast teenimas õpetajata Rõuge kogudust.
EELK arengukavas aastaiks 2008–2017 seatakse eesmärgiks vaimulike ja töötegijate kvaliteetse järelkasvu tagamine ja nende motiveeritus. Eeldatakse ka vaimulike kvalifikatsiooni säilitamiseks kohustusliku täiendusõppe süsteemi rakendamist. Üheks paikkondlikuks täiendusõppe vormiks saab olla ka praostkonna konverents.

Sirje Semm