Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

President Pätsi mälestati Metsakalmistul

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Konstantin Pätsi haud Tallinna Metsakalmistul. Urmas Saard.

Eesti esimese valitsusjuhi ja presidendi Konstantin Pätsi (1874–1956) ümber­matmisest kodumaa mul­da möödus 30 aastat.

Selle tähistamiseks koguneti 21. oktoobri pärastlõunal Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi eestvedamisel presidendi kalmule Tallinna Metsakalmistul. Hingepalve lausus preester Justinus Kiviloo Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust, haual laulis õigeusklike koor. Auvalves olid liputoimkonnad. 

Teiste nimeliste pärgade seas tõi president Kersti Kal­julaiu mälestuspärja ko­ha­le presidendi käsundusohvit­ser. EELK esindajana võttis mälestushetkest osa emeriit­peapiiskop Andres Põder abikaasaga. 

Kõnega esinenud peami­nis­ter Jüri Ratas toonitas, et Eesti riigi sünd 102 aastat tagasi ei olnud enesestmõistetav, vaid suur idee vajas esmalt sood­sa­te tin­gimuste kokku­lan­ge­mist ning inimesi, kes olid valmis rahva unistuse nimel tegutsema. Konstantin Pätsi panus ja tähendus ei ole Ratase sõnul vaid Eesti­maa Päästmise Komitee või Eesti Ajutise Valitsuse juhtimises, Vabadussõja algu­ses sõjaministrina teeni­mi­ses ega ka peaministri või riigi­vanema ülesannete ja vastutuse kandmises. „Pätsil oli väga kaalukas roll meie vaba riigi loomises eelduste kujundamisel,“ nimetas peaminister. 

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak rääkis riigipea säilmete ülesleidmisest Venemaalt Tveri oblastist. Ta meenutas, et Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel presidendi haud Buraševos tuvastada, mille tulemusel saadi Konstantin Päts sängitada kodumaa mulda sama aasta 21. oktoobril.

Eesti Kirik

Jaga