Pühakoja alune maa on maksuvaba

/ Autor: / Rubriik: Aktuaalne, Uudised / Number:  /

Maamaksuseaduses olev pühakodade aluse maa maksuvabastuse säte on endiselt jõus, kinnitab Eesti Kirikule siseministeeriumi vastloodud usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik Ilmo Au.

Kui vaid osa hoonest leiab kasutust usuliste talituste pidamiseks, ei ole selle hoone alune maa maksuvaba. Fotol Paistu koguduse ajalooline pastoraat. Foto: Liina Raudvassar

Pärast eelmises lehenumbris ilmunud Margus Suvi artiklit „Tähelepanu: maamaks ja talumistasu“ pöörduti toimetusse murega, kas artiklis viidatud seadus maksusoodustuse osas ikka kehtib. Selguse saamiseks pöördus Eesti Kirik ametnikust asjatundja poole.

Kas seadus pühakodade aluse maa maksust vabastamise osas on jätkuvalt jõus?

Ilmo Au: See on jätkuvalt jõus: maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt maamaksu ei maksta kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt.

Kas see seadus laieneb ka nendele koguduse omandis hoonetele, mida kasutatakse religioosseteks toiminguteks? Kas on võimalik saada maksuvabastust näiteks pastoraadi alusele maale, kui hoones toimuvad jumalateenistused?

Sellest sättest tulenevalt ei laiene maksuvabastus kogu kinnistule, kus pühakoda asub.

Vahel on omavalitsustel tekkinud küsimus, mida mõista termini pühakoda all, siis olen neile saatnud omapoolse selgituse. Kuna mõistel kirik on mitu tähendust (hoone, kirikurahvas, organisatsioonivorm), selgitan nimetatud mõiste kasutamist maamaksuseaduse kontekstis. Samuti püüan anda selgituse, mida mõistetakse termini koguduse pühakoda all.

Maamaksuseaduse kontekstis on mõlema eelnimetatud mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitistega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mošee, sünagoog, aga ka klooster.

Kõiksugu muud hooned, mis on kasutuse poolest polüfunktsionaalsed ja milles vaid ehituslikult väikese osa (tavaliselt ühe ruumi) kasutusalaks on jumalateenistuste läbiviimine (nt kirikuvalitsuste hooned), ei ole käsitatavad kirikute ega koguduste pühakodadena sakraalarhitektuurilises mõttes.

Kuidas defineeritakse selle seaduse kontekstis erinevaid pühakodasid?

Kirik kui sakraalarhitektuuri avaldumisvorm on tavaliselt ühe või mitme torniga ehitis usuliste talituste (valdavalt jumalateenistuste) läbiviimiseks kristlikel konfessioonidel (nt roomakatoliku, õigeusu, luterlik kirik).

Mošee kui pühakoda on islamiusu sakraalehitis. Eestis ei ole tänase seisuga ühtegi mošeed.

Sünagoog kui pühakoda on juudiusuliste sakraalehitis. Eestis on tänase seisuga üks spetsiaalselt sünagoogiks ehitatud hoone Tallinnas.

Klooster traditsioonilises mõistes on välismaailmast eraldatud hoone, hooneosa (nt korter) või hoonete kompleks, kus mungad või nunnad elavad kogukonnana. Maamaksuseaduse mõttes on tegemist konkreetse konfessiooni (tavaliselt kiriku) pühakojaga.

Koguduse pühakoja kui sakraalehitise all tuleb mõista veel usuliste talituste läbiviimiseks rajatud palvehooneid, mille puhul on kasutusel mõisted palvemaja või palvela (ajalooliselt on neid mõisteid kasutanud nt nelipühilased, vennastekogudused, baptistid, adventistid jt), samuti kuningriigi saal (seda mõistet kasutavad Jehoova tunnistajad), palvekeskus (nt bahaiusulistel), tempel (krišnaiidid), talvekirik (luterlikud kogudused, talvekirikuna on kasutusel ka pastoraadid).

Üldjuhul on tegemist mitteeluruumidega, kuid vahel on kogudus võimaldanud selles hoones tööruumid ja/või ajutise elamispinna vaimulikele.

Kuidas peaks käituma kogudus, kes on saanud maksu- ja tolliametilt maamaksu teate kirikualuse maa maksustamisest?

Kui kogudustele on nüüd saadetud maamaksuteade, siis soovitan alati maamaksu arve esitajaga üle kontrollida, kas see maksusumma on kogu kinnistu eest või on ikka pühakoja alune maaosa arvestatud maksuvabaks.

Kohalikul omavalitsusel on õigus võimaluse korral toetada maamaksu tasumist nt käesoleva aasta maksu ja eelmise aasta maamaksu vahe suuruses.

Liina Raudvassar