Pühalaulu koolis õpitakse pühakirjatekste mõistma
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudised / Number: 26. juuni 2013 Nr 28/29 /
Tallinna Kaarli koguduse Pühalaulu kooli esimene õppeaasta jõudis 13. juunil peetud pühakirjatekstide laulmise vespriga lõpule. Teenisid õpetajad Tauno Teder, Tauno Toompuu ja Eerik Jõks.
Koolis õpiti kord nädalas pühakirjatekstide lugemist ja laulmist. Kooli eestvedaja Eerik Jõks jääb tulemustega rahule – õppeaasta jooksul on tehtud suuri edusamme.
Igaks tunniks uus lugu
Õppematerjaliks on «Eesti laulupsalter», mida Jõks hakkas koostama 2010. aastal eesmärgiga, et kümne aastaga oleksid kõik 150 psalmi seal sees. Igaks tunniks kirjutab ta vähemalt kaks uut lugu.
Laulupsaltris on kolm sektsiooni: roheline raamat – antifoonid, sinine raamat – psalmitoonid, ja punane raamat, kus on psalmide tekstid. Süsteem on loodud universaalsuse püüdega, et see oleks kasutatav pikemalt, ka uue piiblitõlke puhul.
Pühalaulu koolil ei ole õppemaksu ega maksta kellelegi palka. Eerik Jõks teeb seda mahukat tööd vabatahtlikult töö kõrvalt muusikaakadeemias. Teda võib tõeliseks fanaatikuks pidada.
Ise arvab ta küll tagasihoidlikult, et mida rohkem harjutad, seda kiiremini läheb. «Osa pühalaulust on selline, kus inimene peab lihtsalt jääma väga vaikseks ja kuulama, kuidas see tekst tema kaudu kõneleb. Oma häält kuulates märkame, et see ei ole ju kogu aeg ühel noodil, vaid käib üles-alla. Vastavalt sellele, milline on inimese veendumus, kuidas ta mingit teksti ütleb, tuleb sinna ka mingisugune meloodiakurv, see tuleb ära kuulda ja üles kirjutada.» Suur osa antifoonidest ja paladest ongi Jõksil nii kirjutatud.
Laulev jumalateenistus
«Täna pidasime lauldes vespri, kuid pühakirjatekstidel põhineva muusikaga saab ju sisustada terveid jumalateenistusi. Nii nagu see kunagi on olnud, laul oli ühehäälne ja väljastpoolt pühakirjatekste midagi eriti sisse ei lastud,» ütleb Jõks ja soovitab kõigil jälgida, kui suure osa koguduste jumalateenistustes moodustab pühakiri ja kui suure osa selle tõlgendamine. «Kogu kiriku põhipüüdlus peaks olema pöördumine tagasi pühakirja juurde. Mind on see igal juhul täiesti lummanud.»
Eerik Jõks kutsub kõiki, kes tahavad pühakirjatekstidesse süveneda ja neid rohkem mõista, julgelt Pühalaulu kooli tulema. Oodatud on ka need, kel suuri muusikalisi eeldusi pole. Ainsaks eelduseks Pühalaulu kooli õpilaseks saamisel on soov süveneda pühakirjatekstidesse ja tahe endas avastada või arendada pühalaulu talenti. «Kui Jumal lubab ja meie elame, siis toimub järgmine Pühalaulu kooli kohtumine Kaarli kirikus 19. septembril kell 17.30,» ütleb Eerik Jõks.
Tiiu Pikkur