Raamat interpreedist

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number:  /

Äsja teise raamatu usuisa Martin Lutherist avaldanud teoloogiadoktor Arne Hiob uuris luterluse nelja nurgakivi juba oma magistritööd kirjutades ning on jätkuvalt veendunud, et Lutheri pärand elab edasi kristliku ühtsuse ja uuendusmeelsuse idees.

Arne Hiob oma raamatuga Lutherist. Foto: Marge-Marie Paas

Kuigi ka eesti keeles jõudsalt juurdunud võõrsõna interpreet  kasutusala hõlmab pigem muusika maailma, on ladina sõna interpres, tähendusega vahendaja, seletaja, tõlk, kasutatav ka avaramal tähendusväljal.

Sestap pole imestada, et vaimulik Arne Hiob luterluse võtmeisikut just interpreediks nimetab. Isikuks, kes püüab interpreteerida kristlust selle olemust moondamata. Tõlkida Piibli sisu kaasaja inimesele jõukohaseks.

Hiob märgib, et kaudselt võib Lutherit pidada teadusliku piibliuurimise rajajaks, kes siiski jäi tema sõnul austama traditsioonilist lähenemist ning oli veendunud pühakirja inspireerituses. Kelle nõuanne kõlanud: selgitage ähmasemaid kirjakohti selgemate abil.

Mis oli eile 479 aastat tagasi surnud mehe fenomen? Seda võiks küsida uuemast ajavoolust puudutatud inimene, kellele ei mahu pähe, kuidas võib üks inimene epohhi luua või paradigmat muuta. Mis oli Martin Lutheri edu võti?

„Edu võtit tuleb otsida ehk selles, et keskaegne katoliku süsteem oli Lutheri ajaks ennast ammendamas. Euroopa teed joondusid teaduse ja tehnika saavutuste järgi, keskaegne ühiskond jäi selles arengus aga toppama,“ arutleb Hiob.

Ta märgib, et me ei peaks keskaja paavstlust ometi alavääristama – kui poleks olnud toonast süsteemi, kus kristlik sõnum ühiskonnas domineeris, poleks ka täna kristlikku Euroopat.

„Teda häirib religiooni nähtav külg. See tekitab mõistusele protesti. Füüsilise elemendi kaasamine – reliikviad, sakramentalism,“ nimetab Hiob usupuhastajale vastumeelset.

Kõik, mis mõistusele hoomamatu, paigutus kahtluse alla. „Reformatsioon on ülikoolimeeste tehtud,“ toonitab Hiob ning lisab, et „piiskoppide asemel said professorid vaimseteks juhtideks“.

Arne Hiob teab, et sellel arengul on ka nõrk koht: kui kahtlustele ja teadusele anda voli olla absoluutne mõõdupuu, jõutakse materialismi. „Teadmised ja kahtlused on töövahend meie käes, mida tuleb kasutada ja maksimaalselt, ent mitte igas mõttes. Usu osas ei saa teadusele jätta viimast sõna,“ tõstab ta Lutherit intrigeerivana tänasesse.

Mida mõtleks, ütleks ja teeks Martin Luther täna? Kui 18. veebruaril 1546. aastal ajalikust elust lahkunud Luther saaks aega naasta ning jõuaks tänasesse Eestisse. Arne Hiob: „Eks ta oleks siis ka üks tõsine usumees. Hoiaks tõsiselt kinni sellest, mida Kristus on toonud.“

„Martin Luther on üks suuremaid interpreete läbi aegade. Üks mõjusamaid. Kes tahab mõista kristlust, protestantlust ja Euroopat, tuleks teda uurida,“ on Hiob kindel. Oma äsja raamatulettidele jõudnud teost julgeb ta soovitada neile, keda tähemärkidest tüsedad raamatud kurnavad.

„Keegi, vist saksa valgustaja Lessing juba ütles, et paks raamat on nuhtlus. On küll. Ütlen kõigile: ärge kirjutage pakse raamatuid. Need väsitavad sisu tuumani jõudmata,“ muheleb Hiob ja kinnitab, et tal on selle väitega tõsi taga.

Kui vahetult reformatsiooni 500. aastapäeva eel ilmus Hiobi sulest raamat „Martin Luhter ja protestantlik reformatsioon. Kolm sissevaadet luterlusse üldiselt ja isiklikult“ (Johannes Esto Kirjastus 2017), siis tänavu trükist tulnud „Luther katoliiklaste ja protestantide vahel“ (Kirjastus Gallus 2025) on mõjutatud seigast, et 2024. aastal möödus 500 aastat luterliku reformatsiooni jõudmisest Eestimaale.

Liina Raudvassar

Tekstinoppeid A. Hiobi raamatust „Luther katoliiklaste ja protestantide vahel“

  • Ta oli avar ja värvikas isiksus, kes mõjutas oma vaimuannetega ka uusaegset ilmalikku kultuurielu. (Lk 6)
  • Õiglasest ja karmist Jumalast sai talle armuline Jumal, mis mõjus tulevasele usupuhastajale lausa paradiisiväravate avanemisena /../. (Lk 17)
  • Reformatsiooniline usutunnetus kasvas Lutheril mungakongi vaikuses /…/. (Lk 339)
  • Ilmseks ebajumalateenistuseks peab Luther pühakute austamist ja imetegusid /…/, reliikviate austust /…/. (Lk 59)
  • Jumalikus impulsis seonduvad usk, lootus ja armastus Lutheri väitel tervikuks. (Lk 71)
  • Lutheri tugevuseks on tsentreerimine Kristusele, kelle kontakti kaudu mõjutab Jumal meie elu. (Lk 110)