Raamatud elavad vaid siis, kui neid riiulist kasutamiseks välja tõstetakse

12 aastat tagasi, 14. märtsil 2001 Eesti Kiriku meediakonverentsil ütles assessor Tiit Salumäe EELK koguduste raamatukogude konkursi võitjate autasustamisel, et raamatuaasta ei tohiks lõppeda. Ta pidas sellega silmas 2000. aasta 23. aprillist 2001. a 23. aprillini kestnud eesti raamatu aastat.

Meeldetuletuseks, et aasta oli pühendatud 475 aasta möödumisele esimesest eesti raamatu ilmumisest aastal 1525.
Toona said tänukirja Jõhvi, Haapsalu, Rapla, Jüri, Tallinna Kaarli, Kolga-Jaani, Urvaste, Koeru, Otepää, Ambla, Märjamaa ja Põltsamaa koguduse raamatukogu.

Olukorrast 12 aastat hiljem
Tänapäeval kõneldakse e-raamatust, rahva- ja teistele raamatukogudele antava ostutoetuse vähenemisest. Selle taustal tuleb koguduste tööd raamatukogude elushoidmisel tunnustada. Paljudes pastoraatides oli juba enne 1940. aastat hoiul väärtkirjandust, mille okupatsiooniaeg hävitas.
1940ndate lõpul otsustavalt lõpule viidud raamatute hävitamise kampaania tegi raamatukogud tühjaks aastail 1918–1940 välja antud raamatuist. Uurijate hinnangul keelati pea 90% tollal ilmunud raamatuist ja kogu perioodika. Selline olukord jäi kestma väga pikaks ajaks, enne kui peidupaikadest toodi välja «Nimed marmortahvlil», «Eesti entsüklopeedia», «Eesti Vabadussõda» ja pagulasraamat hakkas koju jõudma.
Tasapisi hakkasid vaimulikud seoses kristliku kirjanduse ilmumisega alates 1990ndatest oma kogusid täiendama. Asuti kohapeal kristlikku kirjandust edasi müüma ja täienesid raamaturiiulid. Ja tekkis võimalus inimestele raamatuid laenutada.
Assessor Tiit Salumäe on ikka soovitanud taastada kogudustes raamatukogud, sest inimesed pole nii rikkad, et jõuaksid kõiki raamatuid, mis neile huvi pakuvad, osta.
Viibisin ise Urvaste koguduse raamatukogu avamisel 2003. a ja olen käinud Nõmme Rahu koguduse majas, kus on ka hubane raamatukogutuba. Olen näinud raamatukogunurka Jüri ja Paldiski koguduses, kust inimesed pühapäeval jumalateenistusele tulles on saanud uusi raamatuid lugeda võtta ja loetuid tagasi tuua. Ometi puudub kirikus ülevaade sellest, kui paljude koguduste juures on raamatukogu.

Urvaste koguduse raamatukogu
Urvaste koguduse raamatukogu pastoraadis on avatud kantseleiga samal ajal teisipäeviti, reedeti ja pühapäeviti kella 9–11. Koguduse raamatukogule pandi alus õpetaja Villu Jürjo ajal tema enda kogutud ja hoitud teostest ja käsikirjalistest köidetest ning 1990. aastal, kui Kanadast jõudis Urvastesse siitkandist pärit Heino ja Elsa Vellneri pärandina nende raamatukogu: 385 eksemplari raamatuid, fotosid, ajakirju.
Kataloogis on üle 2000 raamatu. Kogus on peale eestikeelsete teoste soome-, inglis-, rootsi-, leedu- ja gruusiakeelseid. 2000. aasta kevadel kinkis koguduse liige Maria Nummert kogudusele 617 raamatut.
Õpetaja Villu Jürjo mäletab, et kogus on ka tõelisi haruldusi, näiteks Gutslaffi kroonika faksiimileväljaanne, Herrnhuti arhiivist välja tellitud vennastekoguduse päevik (fotodena) ja 1942. aastal Karjalas trükitud liivikeelne Uus Testament. Säilitatud on Robert Kannukese ja Harri Mõtsniku käsikirjalisi tekste. Urvaste koguduse raamatukogus leidub terviklik sari «Seiklusjutte maalt ja merelt», eestikeelset ilukirjandust, perioodikat, sh kõik Eesti Kiriku aastakäigud.

Narva koguduse raamatukogu
Villu Jürjole meeldivad raamatud, ajaloolised tekstid ja margid, temas on kirge ajaloo vastu. Kui Urvastes jäi temast maha raamatukogu, siis 2000. aastal Narva asudes hakkas ta sealgi kogu sisse seadma. 6–7 aastat on kogudusemaja keldrikorrusel kordatehtud ruumides asunud raamatukogu, mis on avatud vastavalt vajadusele ja inimeste huvile.
«Kasutame küll ka ajaloolist nime Kirchenbibliotek zu Narwa, mis ühena vähestest kirikuraamatukogudest on rahvusraamatukogus omaette fondina alles,» täpsustab Villu Jürjo. «Koguduseliikmed mõnikord tellivad midagi. Õppijatel on vaja kohustuslikku kirjandust. Viimase aja üks tähtsamaid ülesandeid on vahetada infot Ingeri kirikuga. Oma arhiivi, raamatukogu ja muuseumi nimetame ise oma mäluplokiks ja sellel on ka kinnitatud statuut.»
Raamatute arvu ei oska Villu Jürjo hinnata, sest «mul on muudki teha kui raamatuselgi kokku lugeda», aga pakub, et neid on tuhandetes. Raamatukogus on esmane jaotus keelte järgi.
Haruldustest rääkides nimetab Villu Jürjo vanimat teost, mis on missaal 1750ndatest. Ka saksa Jaani põleva kiriku altarilt päästetud kuldset Piiblit. «Ise väärtustame hoopis enam oma maja ajaloolisi väljaandeid, nagu näiteks Georg Kiviste luulekogu pühendusega oma pojale. Või raamatuid väikerahvaste keeltes – nagu Soomes ilmunud liivikeelsed «Vaimulikud laulud» ja Uus Testament,» lisab ta.

Märjamaa koguduse raamatukogu
Märjamaa kogudusemaja klassiruumis on kõigil huvilistel võimalik kasutada raamatukogu, millele on alus pandud 2001. aastal. Raamatukogul peab silma peal õpetaja Illimar Toomet, kes ütleb, et raamatukogu sai alguse sellest, et mingi kogus raamatuid oli olemas. «Neid tuli sorteerida valdkonniti riiulile ja kuna 10 aastat tagasi oli kogudus pisut jõukam, sai aeg-ajalt midagi juurde soetatud. Toona oli ka laenutajaid rohkem kui viimastel aastatel.»
Kuna laenutajaid on suhteliselt vähe, siis «regulaarset inventuuri ei tehta ning laenutusi ei registreerita», täpsustab Illimar Toomet. Raamatukogu on avatud kantseleiga samadel aegadel, st kolmapäeval ja neljapäeval kell 10–13 või kui kogudusemajas toimub mõni sündmus.
Laenutatavaid teoseid on hinnanguliselt tuhatkond, enam kui 800 erinevat nimetust. Koguduse kodulehel on see esitatud teemati, nagu «Piibel ja selle seletus», «Dogmaatika ja teoloogia», «Ajalugu», «Erinevad kirikud ja usundid» jmt.
Viimasel ajal ei ole kogudusel olnud raha uudisteoste ostmiseks. «Praegu lisanduvad mõned raamatud aastas seeläbi, et keegi kingib oma raamatu,» selgitab Illimar Toomet ja nimetab viimasena kogusse juurde tulnud teosena raamatut «Püha Neitsi Maria ehk meie Õnnistegija, Issanda Jee­suse Kristuse ema elulugu».
Siin on paras koht teha üleskutse kirjastustele, kes võiksid oma uudiskirjanduse tutvustamiseks saata ka koguduste raamatukogudele igast ilmunud raamatust paar eksemplari.

Hageri koguduse raamatukogu
Hageri koguduse raamatukogu tähistas 8. märtsil 16. sünnipäeva. Raamatukogundusliku kõrgharidusega ja pikaajalise töökogemusega Aivi Sepp on koguduse raamatukogu asutanud ja kujundanud hobi korras. Tema tänu kuulub kogudusele, kes on võimaldanud seda tööd.
«Meil leitakse, et see on väga oluline töölõik, mida tuleks kindlasti jätkata. Lugejaid on aegade jooksul läbi käinud ikka päris palju. Mitmed vanemad inimesed, väga ustavad lugejad, on juba igavikku lahkunud. Samas tuleb igal aastal mõni uus lugeja, kes on avastanud enda jaoks koguduse raamatukogu, konkreetse raamatu meie kogust või lugemise võlu üldse,» rõõmustab Aivi Sepp. «Igal pühapäeval, kui raamatukogu avatud, on paar-kolm kindlat lugejat.»
Hageri koguduses alustas raamatukogu tagasihoidlikult 1997. aastal. Kogudus on võimaldanud raamatuid soetada ja igakülgselt raamatukogu toetanud. Alguses oli raamatukogus vaid üks sügav valge kapp, kus raamatud kahes või enamas reas virnas. 2003. aastal õnnestus saada imeilusad lükandustega kapid tänu Eckernförde Sankt Nicolai sõpruskoguduse toetusele.
Koguduse koduleheküljel on lühitutvustus raamatukogu kohta ja viide blogile (http://hagri.blogspot.com/), nii on osa infost virtuaalselt kättesaadav. Blogi on pidevalt arenev ja muutuv. «Ikka leian midagi, mida ringi teha, ümber kujundada, teisiti sõnastada või täiendada,» ütleb Aivi Sepp.
Raamatuid on kogunenud selle aja jooksul päris korralikult, üle 1400 eksemplari, nimetusi on veidi vähem. Aivi Sepp täpsustab: «Oma koha raamaturiiulitel on saanud jutlused, harduskirjandus ja palved; piiblikäsitlused ja -kommentaarid; kirikulugu, erinevaid konfessioone ja usundeid käsitlev kirjandus; usu- ja kristliku elu aluseid kajastavad raamatud; hingehoiu, kristliku pereelu teemaline ja psühholoogiline kirjandus; ilukirjandus, luuletused ning lastekirjandus. Veidi on ka filosoofilist, muusikaalast jmt kirjandust.
Raamatukogus on ajalehe Eesti Kirik köidetud aastakäigud, samuti koguduse infolehe Hageri Kirik kõik numbrid, ajakiri Laste Sõber ja Kristlik Kasvatus. Koguduse kroonikaks olev infoleht Hageri Kirik ilmub 2003. aastast kaks korda aastas.
Raamatukogu on avatud kuu 2. ja 4. pühapäeva hommikul kell 10.30–11.45 enne jumalateenistust kogudusemajas. Suveperioodil on raamatukogu suletud. «Selline rütm on aastate jooksul välja kujunenud, sest tegemist on suuresti maainimestega, kes kevadel alustavad aiatöödega, mis kestavad läbi suve sügiskoristuseni välja,» selgitab Aivi Sepp, kes tunneb hästi oma inimeste harjumusi.

Ja mõni teine raamatukogu
Nõmme Rahu koguduse raamatukogu on avatud pühapäeviti enne jumalateenistust, s.o kell 9.30–10.15. Koguduse raamatukogu asutati 2000. a ning sellest ajast alates on raamatukoguhoidjaks olnud Marge Pikner.
Raamatuid on praegu 4500 nimetust ning kogu jaguneb kolmeks üsna võrdseks osaks: vaimulik, teabe- ja aimekirjandus ning ilukirjandus. Kõige vanemad trükised pärinevad 1700ndate keskelt. Lisaks raamatutele on kogus ka perioodika, vanad laululehed jms.
Jüri koguduse raamatukogu asub kirikus, on avatud samal ajal kõrvalmajas asuva kantseleiga ning pühapäeviti enne jumalateenistuse algust. Raamatukogus on õpetaja Tanel Otsa hinnangul nimetusi mõnisada ja kindlat isikut praegu kogu eest hoolitsemas ei ole. «Alguse sai raamatukogu aga esimesest väikesest riiulist, mis koguduses leidus,» meenutab õpetaja. «Kogudusega oli siis värskelt liitunud kutseline raamatukoguhoidja Maret Tammesalu, kes tuli koori laulma, valiti koguduse juhatusse ja võttis oma ülesandeks süstematiseerida raamatud. Sealt alates plaanis juhatus igal aastal eelarvesse uute kristlike raamatute ostmiseks kindla summa.
Kohapeal laenutamine toimub iseteenindamise teel – inimene leiab sobiva raamatu, paneb selle koos oma nimega laenutuslehele kirja ning tagastamisel teeb samale reale vastava märke.»
Sirje Semm

Eestikeelne raamat
1525 trükiti Saksamaal esimene teadaolev eestikeelne raamat, mis oli luterlik raamat. Lübecki toomdekaani päevikust on teada, et kogu tiraaž arestiti ja tõenäoliselt hävitati.
1535 – osaliselt säilinud eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus, mida trükiti Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari. Raamatust on säilinud 11 katkendlikku lehte.
1739 ilmus esimene eestikeelne Piibel.