Raamatute uus elu

Urvaste koguduse pastoraadis käib järk-järguline mahukas remont. Ühes vastremonditud toas avati koguduse korrastatud raamatukogu, mis varem pidi ära mahtuma kitsukesse tuppa.
Pärast jumalateenistust kogunes kogudus pastoraati, kus õpetaja Üllar Salumets pühitses uue raamatukogutoa, laulis koguduse koor. Õpetaja andis üle tänukirjad suure vaeva nägijaile ja ütles, et raamatukogu on saanud tõelise kodu.
Kogu haruldused
Ilme Kasak ja Elaine Zimmermann on viimase kolme aastaga teinud ära suure töö: korrastanud ja katalogiseerinud kogu. Ilme Kasak ütles, et kataloogi on kantud 2040 raamatut, millest kogudusliku kuuluvusega teoseid on 1035, ülejäänud on saadud annetusena. Lisaks eesti keelele on kogus soome-, inglise-, rootsi-, leedu- ja gruusiakeelseid teoseid. Raamatuid ehivad sealmaal elava kunstniku Edgar Valteri eksliibrised, paljusid ka pühendused või autogrammid.
Bibliograafi haridusega Ilme Kasaku ainsaks sooviks on, et raamatukogu leiab tulist kasutust, sest raamatud elavad vaid siis, kui neid riiulist kasutamiseks välja tõstetakse – nii on kasu ka kogu korrastamisest.
Teoloogiliste käsikirjade ja kirjanduse kõrval, mille uhkuseks on 1810. aastast pärit palve- ja lauluraamat, leidub Urvaste koguduse raamatukogus terviklik sari «Seiklusjutte maalt ja merelt», eestikeelset ilukirjandust, perioodikat, sh Eesti Kiriku aastakäigud.
Üllar Salumetsa sõnul on koguduse eelarve raamatute ostmiseks igal aastal lõhki läinud. Seepärast nimetas ta eriliselt heaks kingituseks Eesti Raamatuaastal koguduste raamatukogude ülevaatuselt saadud auhinda. Nimelt kinkis kirjastus Logos Urvaste kogudusele kõik 2000. aastal ilmunud uued raamatud. Viimase suurema ostuna nimetab õpetaja Gerhard Krolli «Jeesuse jälgedel».
Kui helistasin Narva õpetaja Villu Jürjole ja palusin tal nimetada Urvaste raamatukogu haruldusi, siis ütles ta väikese mõtlemise järel: «Gutslaffi kroonika faksiimileväljaanne, Herrnhuti arhiivist välja tellitud vennastekoguduse päevik (fotodena), 1942. aastal Karjalas trükitud liivikeelne Uus Testament.»
Oodatakse lugejaid
1940ndate aastate lõpul otsustavalt lõpule viidud raamatute hävitamise kampaania tegi raamatukogud tühjaks aastail 1918–1940 ilmunud raamatuist. Uurijate hinnangul keelati pea 90% tollal ilmunud raamatuist ja kogu perioodika. Selline olukord jäi kestma väga pikaks ajaks, enne kui peidupaikadest toodi välja «Nimed marmortahvlil», «Eesti entsüklopeedia», «Eesti Vabadussõda» ja pagulasraamat hakkas koju jõudma.
Kolmteist aastat tagasi saabus Urvaste kogudusele Heino ja Elsa Vellneri pärandina nende raamatukogu: 385 eksemplari raamatuid, fotosid, ajakirju, sh ka 1972. a Torontos trükitud Jumala Püha Sõna Suur Piibel. Urvaste kandist pärit Vellnerite pärandus andis toekat lisa juba olemasolevale. Toonane koguduse õpetaja Villu Jürjo oli raamatusõbrana hankinud kogudusele varemgi raamatuid ja säilitanud ka Robert Kannukese ja Harri Mõtsniku käsikirjalisi tekste. 2000. aasta kevadel kinkis koguduse liige Maria Nummert kogudusele 617 raamatut.
Urvaste koguduse raamatukogu ei karda külaraamatukogu näol konkurentsi. See rahvas, kelle seast on võrsunud ja Urvastele tuntust toonud luuletajad Marie Heiberg ja Contra, oskab kirjasõnast lugu pidada.
Sirje Semm