Rännak Kolgata teel koos Jeesusega

Juba viiendat aastat kutsub Tallinna koguduste lastetöö toimkond kristlasi Suurel Reedel läbi pealinna kulgevale ristiteele.
Paar tundi vältava rännaku eesmärgiks on meenutada surmamõistetud Jeesuse viimast teekonda Pilatuse paleest Kolgatani, kus meie Õnnistegijat ootavad rist ja haud.
Üheskoos läbitakse see, võttes õlule sümboolse risti, et saada osa Jeesuse koormast ning kannatustest. Hingetõmmet aukuninga alandusteel pakuvad neliteist peatust, kus pärimuse kohaselt seisatus ka Jeesus.
Läbi palve ja meditatsiooni püüeldakse Suure Reede olustiku tunnetusele. Sest vaid Kristuse sammudes piki Kolgata teed jõuame välja ülestõusmispäeva hommikusse.

Veel pole aeg mune värvida
«Meie sooviks on tõsta Kristuse rist kõrgele. Sõna otseses mõttes. Et see oleks nähtav ka neile, kes võib-olla ei ole (veel) kirikuinimesed,» räägib Eesti Kirikule 2. aprilli ristitee korraldaja Liina Sander.
Viiendat aastat korraldustoimkonda kuuluv Sander kinnitab, et oikumeenilisel alusel läbiviidav ristitee toob kiriku müüride vahelt välja. Statistika küll puudub, aga igal aastal on spontaanseid liitujaid, samuti panevad risti kandvat seltskonda tähele vanalinnatuuril viibivad turistid.
Liina Sanderi selgitusel püütakse ristiteega vähendada ühiskonna hoiakut, mis lihavõtetest väärtustab vaid meeleolukad momendid: «Ma nimetaks seda isegi ignorantsuseks Suure Reede tähenduses. Tahame teada anda, et veel ei ole aeg mune värvida.»  
Selle aasta ristitee, mis saab alguse Toompea Kaarli kirikust ning, läbides nelipühi kirikut Toompea jalamil, piiskoplikku toomkirikut ja Püha Vaimu kirikut all-linnas, kulmineerub ühise agape-söömaajaga Jaani kirikus. Peatustes loetakse vastavaid kirjakohti Piiblist. Paaritunnisele kannatusnädala rännakule, mis peaks olema füüsiliselt jõukohane nii noorele kui vanale, oodatakse olenemata east või konfessioonist kõiki huvilisi.

Kannatusnädal erinevates kogudustes
Püha ristitee ehk via crucis või via dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt pühalt maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides tema kannatamisega seotud paiku. Katoliiklik traditsioon, mis nüüdseks on laialdaselt kasutusel ka protestantlikes kirikutes, rajaneb Jeesuse peatustel teel ristile. Ristitee narratiiv on inspireerinud kirjutama meditatsioone ja looma kunstitöid.    
Telefonikõned EELK kogudustesse kinnitavad, et koguduseti tähistatakse kannatusnädala sündmustikku erinevalt. Loomulikult toimuvad kõigis liturgilised jumalateenistused, ent mõned kogudused rikastavad pühadenädalat lisaväärtusena mõjuvate täiendustega.
Näiteks kirjeldas Viru praost Avo Kiir väheldase Iisaku koguduse aastatepikkust tava pesta Suure Neljapäeva jumalateenistusel kirikuliste käed. Selle sümboolse toiminguga meenutatakse Jeesuse-aegset jalgade pesemise rituaali. Ka ristitee palverännak ei ole Iisaku inimestele võõras. Erinevalt Tallinnast ei sooritata seda aga lageda taeva all.
Pärnu praost Enn Auksmann rääkis, et Eliisabeti koguduses on tava viia Suure Reede jumalateenistuse eel läbi palvus, mis keskendub Kristuse ristiteele. Suurt protsessiooni ei ole Pärnus kunagi tehtud, samuti ei ole ristiteed kiriku katuse alt välja toodud. Kannatusnädala igal päeval toimub kirikus missa.
Ristitee rännak väikestele ja suurtele algab Suurel Reedel kell 13 Tallinna Kaarli kirikus. Sellele eelneb samas kell 12.45 ühislaulude õppimine. Peatused tehakse nelipühi kiriku Toompea koguduses, toomkirikus ja Püha Vaimu kirikus ning rännak lõpetatakse agape-söömaajaga Jaani kirikus orienteerivalt kl 15.
Liina Raudvassar

Jeesuse ristitee 14 peatust

Jeesus mõistetakse surma
Jeesus võtab risti oma õlale
Jeesus nõrkeb esimest korda risti all
Jeesus kohtub emaga
Siimon kannab Jeesuse risti
Veroonika pühib Jeesuse palged
Jeesus nõrkeb teist korda
Jeesus kohtab nutvaid naisi
Jeesus nõrkeb kolmandat korda
Jeesusel rebitakse riided seljast
Jeesus lüüakse risti
Jeesus sureb ristil
Jeesus võetakse ristilt
Jeesus pannakse hauda