Rännak vaikusesse

Et otsida sisemist rahu, leida sidet iseenda ja Jumalaga, kutsub Vaikuse Sõprade kogukond detsembris välja antud plaadiga «Vaikuse rännakud» kuulajad sisemisele teekonnale.

«Kui plaat mõnessegi inimesesse jälje jätab, aitab, toetab või uue teeotsa juurde juhatab, on ta oma eesmärgi täitnud,» ütleb Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Temaga nõustuvad oma juured kristlikus vaikusekultuuris leidnud Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel, Kose koguduse õpetaja Tauno Kibur, TÜ usuteaduskonna doktorant Kristel Põder ja Jõelähtme koguduse juhatuse esimees Mart Johanson, kellega vestlen plaadi saamisloost.

Ainulaadne maailmas
Kristel Põderi sõnul sai plaat – võimalik, et koguni maailmas ainulaadne, sest analoogi pole tegijad seni leidnud – alguse sügisel 2014 soovist pakkuda vaimulikke harjutusi (edaspidi VH) raadiokuulajatele. Erinevatel põhjustel see teoks ei saanud, sest väljakutseks jäigi, kuidas asendada eetris vaikust.
Esna mõisas, Kose ja Räpina pastoraadis lindistatu sisaldab 12–22 minutit kestvaid 21 VHd, mis mahuvad viie tunni ja 20 minuti sisse. Salvestised tegi kuulamiskõlblikuks helirežissöör Arvo Urb ja plaadiümbrise kujundas Mae Kivilo. Kuigi Mart Johanson jäi harjutuste sisselugemisest kõrvale, on teised üksmeelsed, et tema pühendumine polnud väiksem.
Plaati tehes ühendati Jumala sõna ja inimese hääl loodushäältega. Fred Jüssi, kelle salvestisi plaadil kuuleb, hinnangul annab helidest mere hääl kõige paremini vaikust edasi. Nõnda on VH plaadil lõimitud merekohina ning tuulte hingamisega ja ühel korral Veljo Runneli jäädvustatud ritsikate sirinaga.

Süvenedes mõistetesse
Küsimusele, kas VH ja meditatsioonid on sünonüümid, saan Mart Johansonilt vastuseks, et VH on laiem mõiste ja ehk võib isegi öelda, et kogu elu on vaimulik harjutus, ent juured on kõrbeisade askeesi­traditsioonis.
Kristel Põder lisab, et viimase 500 aasta jooksul on VH mõistega kõige enam seostatud Loyola Ignatiuse nime, kes täiendas kristliku askeesi­traditsiooni uue metoodilise-pedagoogilise nüansiga oma peateoses «Vaimulikud harjutused» (1535). Loyola mõistis VH all kõikvõimalikku südametunnistuse uurimist, mõtisklusi, kontemplatsiooni, palvetamist sõnadega või mõttes.
Ühiselt kinnitatakse, et mõneti vääriti mõistetud ja aeg-ajalt kristlaste poolt peljatud mõiste meditatsioon pärineb algselt just kristlikust traditsioonist (ld meditatio), tähendades isiksuse kui terviku kaasahaaramist sõna kuulutamisse ja pühakirja süvenemise protsessi. Tegemist pole meile võõra nähtusega, pigem unustatud vanaga.
«Et seletada meditatsiooni, on räägitud mälumisest või mäletsemisest, et keegi võtab palve- või pühakirjateksti ja kordab seda justkui mäletsedes, mäludes,» ütleb Margus Kirja. Käivituvas protsessis jõutakse palvesse, mis omakorda võib üle minna sõnatuks vaatluseks ehk kontemplatsiooniks.
Selliselt harjutades hakkab tõde kasvama seestpoolt Jumala sõnast, mitte kellegi õpetusest või ettekandest, jagab Tauno Kibur oma kogemusi. Seega on meditatsioon üks VH liike.

Vaadata südame põhja
Plaadil olevad keskendumus- ja lõõgastumisharjutused, sõna- ja pildimeditatsioonid aitavad Urmas Nageli sõnul paremini süveneda, meelerahu leida, vastu seista maailma mürale ja oma südame põhja vaadata.
«Üks lohutavamaid kohti Paulusel on see, et Püha Vaim palub meie eest ägades. Isegi kui ma ei oska, on raske, siis pühakirja mäletsemise protsessis võime jõuda palvetajani, kes kogu aeg palvetab. Juhendatud harjutusel koged vaikust – see on enesega kokkusaamise rõõm. Ei pea õppima paluma, vaid lubama endal palvetada,» on Mart Johanson lootusrikas.
«Jumala arm on kogu aeg olemas, aga sa võid astuda sellest mööda või üle. Harjutused aitavad end sellele häälestada,» nõustub Tauno Kibur.

Kuidas alustada
Harjutusi võib teha nii üksi kui ka juhendajaga grupis. Kristel Põder ütleb, et ehk oleks hea alustada kas iseseisvalt või koguduses kahe-kolmekesi: «Eks vaimulik juhendamine on kaasteeliseks olemine, et aidata teisel märgata, kuidas Jumal tema elus tegutseb. Selleks ei pea alati olema üks pool vaimulik, ka tavalised inimesed saavad väikerühmas teineteist toetada.»
Alguses ei soovitata teha rohkem kui üks harjutus päevas ja ettevaatlik tasub olla, kui inimene on suures kriisis, nt leinas, depressioonis, kui tal on paanikahood vms. Esilekerkivate küsimuste puhul julgustavad mu vestluspartnerid pöörduma plaaditegijate poole.
«Vaikuses inimesed muutuvad tundlikumaks, nähtamatu hakkab toimima, osadus on väga oluline,» ütleb Urmas Nagel ja lisab, et plaat võiks olla teejuht retriidile ehk süvile, kus need harjutused saavad tõelise sära.
Kätlin Liimets