Rapla rahvas on oma õpetaja üle uhke

26. veebruaril anti Rapla valla 125. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajale Mihkel Kukele (59) üle Rapla valla aukodaniku tiitel. «Aunimetus antakse silmapaistvate teenete eest valla elu arendamisel. Aukodaniku tiitli on varem pälvinud Ly Seppel-Ehin, Andres Ehin, Esra Rahula, Linda Raus,» ütleb Rapla vallavanem Ilvi Pere.

«Õpetaja Mihkel Kukk on ligi veerandsada aastat edendanud vaimulikku tegevust nii Rapla kihelkonnas kui kaugemal. Tema algatusel taasalustati Raplas kihelkonnapäevade korraldamist. Ta on Rapla kirikumuusika festivali toimkonna algataja ja võtmeisik.
Mihkel Kuke soov on, et kirik oleks inimestele võimalikult palju avatud, mitte ainult jumalateenistuste ajal, seepärast alustati Raplas teeliste kiriku projektiga juba enne mitmeid teisi. Suvisel ajal on kirikuuksed lahti kõigile. Festivali kontsertide aegu tuleb palju rahvast üle Eesti, Rapla kirik ongi üks oluline paik, millest Raplat tuntakse,» räägib Ilvi Pere.
Mihkel Kuke vaimulikud hommikumõtisklused Vikerraadios on teinud Rapla tuntuks terves Eestis. Ta oli 1990. a ajalehe Eesti Kirik alguse juures, 2006. aastast on toimetuse kolleegiumi esimees. Rapla koguduse juhatuse esimees Raivo Erm meenutab Mihkel Kuke ütlust, et kui poleks olnud vaimuliku kutsumust, siis võiks ta ehk olla hoopis ajakirjanik.

Suur kogudus ja selle väikesed kuulutuspunktid
Mihkel Kukk on küllalt hõivatud, ent väga vastutulelik. Helistad, ja kui ta pole just kella ja kuupäeva täpsusega määratud koosolekul, siis tavaliselt tabad ta autoroolist – kihelkonnas ja kaugemalgi tuleb korraga olla mitmel pool. Ja ta jõuab, leiab aja kokkusaamiseks. Rapla inimesed teavad, et võivad oma õpetajat näha ka siis, kui tervis enam kirikusse minna ei luba.
Raivo Erm: «Loomulikult see on tema töö, kuid kõike võib teha väga mitmeti. Mihkel jõuab iga inimeseni.» Mihkel Kukk ise on öelnud, et vaimuliku ametit tasub pidada seni, kuni tunned, et sind vajatakse: «Vajalikkust ei näita ainult kirikus tunglevad rahvamassid. Kui mõnda kuulutuspunkti tuleb teenistusele ka üksainus inimene, siis mina hinnaalandust enda suhtes ei tee.»
Eesti suuremate hulka kuuluval Rapla kogudusel on mitu kuulutuspunkti, kus õpetajal regulaarselt teenida tuleb. 19. sajandi keskel Rapla abikirikuna ehitatud Kehtna (endise nimega Järvakandi) Peetri kirik on rahvast täis vaid jõuluõhtul, samuti on suursündmuseks suvine surnuaiapüha. Viimastel aastatel on aga üllatusena just seal soovitud ka abielusid laulatama hakata.
Üle 20 aasta tagasi rajatud Raikküla vallas Purkus tegutseva Samaaria koja hing on Lea Särekanno, kelle tegevus lähtub ennekõike diakooniast ja vajadusest Jumala sõna kuulutada ka kihelkonnakirikust kaugemal. «Kunagise kuulsa Järvakandi mõisa varemete lähedal asuvas palvekojas on kord kuus toimuvatel jumalateenistustel teinekord mehi rohkemgi kui naisi, mis on Eesti oludes haruldane,» on Mihkel Kukk rõõmus.
Täpselt 20 aastat tagasi Jumala ja Soome sõprade abiga endisest alevivalitsuse majast ümber ehitatud Järvakandi Pauluse kirik on nagu nukumaja Eesti klaasipealinnana tuntud töölisasula keskel. «Iseseisev Järvakandi kogudus on küll väike, aga väga ühtehoidev,» tunnustab õpetaja sealseid inimesi.
«Iga jumalateenistuse järel kaks korda kuus jätkub ühine osadus kohvilauas, kus arutatakse üheskoos kõiki koguduseellu puutuvaid küsimusi. Aasta tagasi oli puukirik kolm kuud remondis, sinna märkamatult sisse hiilinud majavammist tuli lahti saada ja õnneks saadigi,» räägib õpetaja. Eriti kiidab ta koguduse juhatuse esimeest Rein Rannet, kes on kiriku kordategemisega kõige rohkem vaeva näinud.

Tuntud hea organiseerijana
Mihkel Kukk võib olla üsnagi nõudlik, ajada taga täpsust ja korda, helistada, veel kord üle helistada, kontrollida 101%, aga samas on tal oskust luua meeskonda, lasta inimestel teha, olla märkamatu juht, kes ei lämmata, vaid hoiab inimeste soovi teha ja kaasa aidata. Tal on andi luua sooja, usalduslikku meeleolu inimeste seas, olgu jumalateenistusel, koosolekul, koguduse ekskursioonil või muudes tegemistes. Nii räägivad ja tunnevad inimesed.
Raivo Erm meenutab, kuidas 1992 ametisse asudes õpetaja Kukk angažeeris nooremaid ja tegusamaid inimesi kiriku tegemistes kaasa lööma. Nüüd arvabki majandusjuhatajast koguduse juhatuse esimees, et tema roll on lasta õpetajal oma tööd teha, aidates kaasa just majandusasjades.
Rapla kirik on suur, kus istekohti üle 800, pastoraadihoone pole samuti väike ning seegi on vaja sisuga täita. Hooldada ja hallata on veel üle 14 ha kiriku maad mitmel pool. Mihkel Kukk hindab juhatuse esimehe Raivo Ermi panust, kelle eestvedamisel renoveeriti pastoraat 2003. aastal ja 2007. aastal tehti kirikus suurem siseremont.
Et vald otsustas kirikuõpetajale anda aukodaniku tiitli, ei pane imestama inimesi kirikus. On ju sõlmitud vallaga 2004. aastast kirjalik koostööleping, üks esimesi koguduse ja kohaliku omavalitsuse vahel Eestis. Õpetaja arvates peab tegutsema endastmõistetavalt käsikäes nii kihelkonna valdade kui maavalitsusega, olgu advendiaja alguse tähistamine koos jõulurahu väljakuulutamisega, vabariigi aastapäeva pühitsemine, Rapla kirikumuusika festivali või kihelkonnapäevade korraldamine. Nüüd kannab kogudus ka kihelkonna surnuaia eest hoolt.
Raivo Erm: «Meie õpetaja tugev külg on huvi oma koguduse ja Raplamaa ajaloo ja tänapäeva vastu. Ma usun, ta on üks paremini kursis olev inimene Raplas üldse, kes teab, kes kust pärit või kuhu maetud on.» Iga kodu-uurija saaks temalt häid nõuandeid ja lisateavet. Kirikuraamatuid on peetud kauem kui uuemal ajal dubleeriva struktuurina tekkinud ametlikku statistikat. Kirik on järjepidevalt olnud ja on inimese elu olulisimate sündmuste sünni, surma ja abiellumise registreerija.
Suvised Rapla kirikumuusika festivalid, mille alguse juures on samuti Mihkel Kukk olnud, on omaette lugu vääriv teema. Peab veel mainima, et Rapla rahvas imetleb ka oma õpetaja lauluhäält ning oskust orelit mängida.

Habras teema – noored kirikusse
Mullu ületas ristimiste arv Rapla koguduses üle pika aja matuste arvu, mille üle on õpetajal väga hea meel. Pooled ristitutest on üldjuhul täiskasvanud. Õpetaja kiidab oma viimaste aastate leerilapsi, kes on leerikooli ajal usinalt ka jumalateenistustel kaasa löönud, kuid selle järel kipuvad siiski kaduma.
Oleme jõudnud olukorda, kus enamikul leeri tulijatel ei ole kaasa võtta kodust kristlikku kasvatust ja isiklikku eeskuju pühapäeva pühitsemises, tõdeb õpetaja Mihkel Kukk, kes ise on vennastekoguduse traditsiooniga kodus kasvanud ja vaimulikuks kujunenud.
«Torkab silma, et Rapla kahest gümnaasiumist tuleb kõige vähem leerilapsi, vaatamata sellele, et ühes neist on usundiõpetus valikainena sees. On paratamatu, et mugavuse ja heaolu aegadel inimeste huvi kiriku vastu üldjuhul langeb. Kuid ega nurisemise pattu ei tohiks seetõttu veel oma hingele võtta,» võtab õpetaja küllap kogu EELK jaoks mõneti valusa teema enda jaoks kokku.
Mihkel Kukk korraldab ka perejumalateenistusi, sest ta näeb, et üks suurim puudus kirikus on lisaks üldisele võõrandumisele ka põlvkondade vähene sidusus seal. Noored, aga ka paljud vanemad ja keskealised inimesed ei oska teenistustel ja kiriklikel talitustel käituda, tuntakse end ebamugavalt, sest neile pole seda lihtsalt õpetatud. Eriti annab see tunda kirikukontsertide puhul.
«Kirikul peab olema seda tarkust, et sinna tulnud inimesi mitte eemale peletada, vaid neid hoida. Kuid samas kiriku lävepakku mitte täiesti ära kaotades või seda liiga madalaks tehes,» on ligi 33aastase staažiga vaimuliku hinnang tööle, «mis ei ole viimselt meie, vaid Jumala töö, kuid siin maailmas ometi meie kätte usaldatud».
Juune Holvandus

Mihkel Kukk
Teenistuskäik vaimulikuna: Tallinna Kaarli I pihtkonna õpetaja 1983–1992, Rapla õpetaja ja Järvakandi hooldajaõpetaja al 1992, EELK Vancouveri Peetri koguduse külalisõpetaja 2012–2013, Märjamaa hooldajaõpetaja 1999–2000, Juuru hooldajaõpetaja 2013–2014.
Kirikukogu liige al 1994. EELK liturgia-, misjoni- ja avalike suhete komisjoni liige. Misjonikeskuse nõukogu liige al 1994. Ajalehe Eesti Kirik nõukogu liige al 1998, kolleegiumi esimees al 2006.
Muud ametid ja ülesanded: Eesti Evangeelse Alliansi president al 2009.
Autasud: EELK aukiri 2007, EELK Teeneteristi III järk 2007, aasta vaimulik 2009, Rapla maakonna hõbedane vapimärk 2016.