Raskevee vihmaga pesti mu silmi …
/ Autor: Urmas Nagel / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number: 5. november 2025 Nr 40 digileht /
Maailm on jälle kaardilaud,
mille ümber istuvad
näljased jumalad
ja diktaatorid,
kes segavad suppi
inimnahast lusikatega.
Kaardid on verised,
aga jagatakse neid heldelt.
Tänavad on täis loosungeid,
ja lapsed joonistavad tanke
värvipliiatsitega,
millel on veel
eelmise sõja tolm.
Mees, kes kunagi armastas luulet,
on nüüd kindral.
Ta käsib pommitada
omaenda lapsepõlve,
sest seal oli liiga palju
õunu ja päikesepaistet.
Aga taevas –
taevas ei unusta.
Pilved mäletavad
kõiki nimesid,
mida me ei julgenud öelda.
Ja kui jälle sajab,
siis palun,
ärgu see olgu raskevee vihm.
Ärgu see põletagu peanahka
ega pesku maha
meie viimast lootust.
Las sajab meie peale
nagu malbe ema hääl:
„Kõik saab varsti korda,
usu, mu laps!“
Urmas Nagel
