Reet Eru: on rõõm olnud teenida ja rõõm jääda pensionile

24. septembril pidas õp Reet Eru (66) oma viimase jumalateenistuse Harju-Madise kirikus koguduse õpetajana. Alates 1. oktoobrist on ta emerituuris.

Õpetaja Reet Eru jõudis kirikusse küpses eas ja on teeninud üle 19 aasta. On olnud Tapa koguduse õpetaja, hooldanud Tamsalu kogudust, olnud Harku ja Murru vangla kaplan ja 2019. aasta veebruarist Lääne-Harju praostkonna Harju-Madise koguduse õpetaja. 2013. aastal ütles ta intervjuus Eesti Kirikule, et vaimuliku (sel hetkel oli juttu vanglakaplani tööst – K. L.) tööd võiks „võrrelda riisitera peale meieisapalve uuristamisega, nii peen ja aeganõudev on armastuse sõnumi toimetamine inimeseni“.

Tema viimasele koguduse õpetajana peetud tänujumalateenistusele oli kokku tulnud umbes 100 inimest, kaasa teenisid praost Jüri Vallsalu ja Nissi koguduse õpetaja Lea Jants. Jutluses julgustas õp Eru kirikulisi, öeldes, et Jeesus on see, kes annab elu. Tal jätkus rohkelt tunnustussõnu kõigile, kellega aastaid hea koostöö ja ühine teenimine: praost Vallsalule, keda nimetas parimaks praostiks, kes tal olnud on; Madise külaseltsile, kellega head koostööd tehtud; kohalikele inimestele, kes on hoolivad ning mõistvad ja kellega mindi ühises rütmis ka läbi raskuste.

Õp Reet Eru oli nõus jagama Eesti Kiriku lugejatele oma emerituuri siirdumisega seotud mõtteid, vaatama põgusalt tagasi ja avama ka tulevikuplaane.

Kuidas sündis otsus emerituuri siirduda?

Mina algatasin selle. Tervis ei luba enam. Kui vanasti tegin midagi ühe hooga ja nüüd pean neli korda puhkama, siis … Peab olema ka tarkust lõpetada. Jään Iru hooldekodusse veerand kohaga tööle. See on minu võimete piirides.

Peab olema ka tarkust lõpetada.

Emerituuri minek annab võimaluse lastelastele pühenduda. Mul on seitse lapselast ja nad praktiliselt ei näegi mind. Olen neile ainuke vanaema. Vanema poja lapsed on suured, aga nooremal pojal on neli last: kaks käivad koolis, üks lasteaias ja üks on kodus. Tahaksin neid rohkem aidata, lapselapsi hoida.

Kas uus õpetaja on Harju-Madise kogudusele leitud?

Praosti sõnul mitte. Peab ometi kellegi leidma. Siidikäega siia tulla ei saa. Nagu maakoguduses ikka. Kogudus ei tohiks ilma õpetajata tuulte tallata jääda. Koht on kena, kirik asub keset küla, 50 kilomeetrit Tallinnast. Kes tahab vaikust ja rahu, see saab seda. On toimiv külakogukond, on toimiv vald. Kõik on hoidvad ja hoolivad.

Jaanuaris oleks saanud siin täis viis aastat teenimist. Olen terve selle aja ehitanud ja remontinud. Kogudusemaja oli vaja kaasajastada, teha nii väli- kui ka sisetöid. Aknaraamid tahtsid eest ära kukkuda jne. Pean väga lugu kunagisest koguduse õpetajast Juta Siirakust, kes kogudusemaja ehitas. 1980ndatel polnud erilisi võimalusi. Praeguseks oli kõik kulunud. Oli vaid kaminahi, mis soojendas nii kaua kui tuli all. Nüüd on korralik tulikiviahi ja köök ning sanitaarsõlm uuendatud. Viimased kaks aastat renoveerisime kiriku tornikiivrit. Seegi oli suur töö.

Kogudus ei tohiks ilma õpetajata tuulte tallata jääda.

Harju-Madise kogudus on aktiivne, eelmine aasta oli 194 liikmesannetaja ja 575 liiget. Tööd oli vaja teha ja rahvas tuli kaasa. Kui ees hakkad tegema, siis tuleb kogukond järele. See kogukond on ainulaadne: hooliv, kokkuhoidev, hästi tundlik. Tunneb ära, kas oled tõsiselt südamega asja juures.

Sind ordineeriti 2004. aastal. Oled küpses eas kirikusse teenima tulnud. Kuidas võtad kokku need veidi enam kui 19 aastat? Mis on olnud oluline?

Jumala kutsel tuleb inimene ükskõik millises vanuses jumalariiki teenima. Kui kuulan vanemaid vaimulikke, siis võib öelda, et varem on olnud kiriku vaimulikud rohkem hoitud üksteise poolt. Praegu on tulnud aeg, kus tunned, et oled üksikul saarel. Kõik on nii koormatud ja on kiire.

Peaksime oma ametis alati jälgima, et annaksime inimestele võimaluse kasvada Jumalas. Inimesi tuleb hoida, õpetada ja julgustada. Meil ei ole õigust kohut mõista. Peaksime rohkem evangeeliumi kuulutama. Vahel jääb mulje, et evangeelium on justkui kõrvalhõige, muu müra summutab ära selle. Õpetaja Jaan Lahe on ilusasti öelnud, et rõõmusõnum ei ole moraalikoodeks.

Üks religiooni tunnustest on siiski eetika. Moraalivaba religiooni pole kohanud.

Saan aru, aga läheme teatud asjadega äärmustesse. Oma juttude ja hirmudega. Kui tegeleme rõõmusõnumiga ja kui meil on tõesti elava Jumalaga tegemist, siis tuleb ka jumalakartust. Mitte hirmu, vaid armu austus. Inimesed on haprad, väga õrnad. Sügaval südames otsivad kõik, et neid mõistetaks, aru saadaks. Igal inimesel on elus oma ülesanne. Kõige tähtsam on, et lõpuks saame kokku oma elu Issandaga.

Kõige tähtsam on, et lõpuks saame kokku oma elu Issandaga.

Meie ülesanne vaimulikena on kokku sõlmida. Mitte sina ise ei sõlmi, vaid see, kes on meie eest surnud ja surmast üles tõusnud ehk peame hoolitsema, et Jumal saaks sõlmida meie lahtised otsad kokku. Kuhu käsule keskendumine meid viib? Elamata elusid on palju. Pead tuhast tõusma ja õppima ka evangeeliumit vastu võtma. See on õnnelik inimene, kes kogeb armastust. Armastus ei tee haiget. Armastus on see, mis seletab, on aus ja avatud.

Mis valdkond vaimuliku töös on sulle olnud kõige hingelähedasem?

Hingehoid. Kui noore vaimulikuna käisin hooldekodus, siis oli üks inimene surivoodil, julgustasin teda rääkima, mis teda vaevab. Ta rääkis selle ära, vaatas mulle otsa, pani käed kokku ja ütles, et mul on nii hea kerge. Ei läinud kaua, kui ta siitilmast lahkus. Selliselt on hea inimest taevasele teele saata.

Olgu tegu vana, teismeline või kellega iganes, oluline on, et saad hingevaevast vabaks. Minu jaoks on tähtis, et inimene leiaks end. Teeme kõik vigu. Esimene asi on paluda andeks. See pole lömitamine, vaid märkamine.

Inimesed ei peaks elama hirmus, vaid armus. Elu haprus on mind mõtisklema pannud: kui minu elu on kingitus, siis on ka teiste inimeste elu kingitus. See teeb alandlikuks. Oluline on ka endale andestada, siis oskad mõista seda armastuse suurust, mis sulle on antud võimalusena.

Inimesed ei peaks elama hirmus, vaid armus.

Kas lähed pensionile, südames rahu?

Kuidas siis rahu saada, kui ma ei tea, kes mu järel tuleb. Kogudus vajab õpetajat, kes hoolib neist, kes on nendega koos, kes tahab selle kogukonnaga koos olla. Kui tulin, siis oli siin palju mahajäänud talusid. Siis tuli koroonakriis. Inimesed kolisid maale, avastasid maaelu ilu ja kauniduse. Praegu ehitatakse siin palju. Siin on kena ja huvitav elada. Meri on ukse all. Palju tormi ja tuuli.

On mereäärsel kogudusel oma paat ja õpetajal kalaroad laual?

Ei. (Naerab. – K. L.) Koguduse liikmetel on, kellel kaater, kellel paat. Kala pakkumist on palju. Kui vaid õpetaja vastu võtaks. Jõuad sa siis kõike ära süüa. Sellist asja ei ole, et õpetaja ilma jäetakse.

Soovid midagi lisada?

Jumal töötab inimeste kaudu. Olen vahel mõelnud, et mis siis oleks olnud, kui poleks kirikusse jõudnud, kas ma oleks siis sisemise vabaduse leidnud. Kas ma oleks seda vabadust saanud kogeda? Issand on mind juhtinud ja kandnud ka hirmudest läbi, tal on ka huumorimeelt. Kas meie oleme juhtijad? Ei. Jumal juhatab meid. Igale antakse tema ülesanne. Tema tee.

Olen kirikusse tulnud vaid ühte tegema – elavat Jumalat kuulutama. On vaja tajuda, millal on õige aeg lõpetada. Igale antakse oma. Mul on hea meel, et olen võinud kanda seda osa, mida mulle on antud, seda ülesannet teha, milleks mind on kutsutud. Kui Jumal jõudu ja tervist annab, siis teen seda tasapisi edasi, aga mitte täiskoormusega. On rõõm olnud teenida ja rõõm jääda pensionile. Et meil jätkuks kõigil tarkust üksteist hoida!

Kätlin Liimets

Reet Eru (snd Undusk)
Harju-Madise koguduse õpetaja.
Sündinud 18.09.1957 Valgas.
Ristitud 1997. Konfirmeeritud 1999 Kadrina kog. Ordineeritud õpetajaks 10.08.2004.
Hariduskäik: Juuru kk 1975, Kehtna Näidissovhoostehnikum 1979 (hüdromelioratsioon), Väimela Sovhoostehnikum 1991 (zootehnik), EMK Teoloogiline Seminar 1998–2002 (dipl), UI past-sem Harju-Madise 2003/2004, 2007–2011 (diakoonia, MA).
Teenistuskäik: Ida-Harju vik-õp 2004–2005, Tapa õp 2005–2012, Tamsalu h-õp 2010–2012, Harku ja Murru vangla kaplan 2011–2018, Lääne-Harju vik-õp 2019, Harju-Madise h-õp 2019, õp al 2020.
Autasud: justiitsministeeriumi vanglate peakaplani hinnaline kingitus 2016, EELK aukiri 2017.