Reet Eru: siin ma seisan ja teisiti ma ei oska

Kaplan Reet Eru kulg Jumala tundmiseni kestis aastaid. Saanud elult rikkalikult kogemusi, on tal nüüd, mida jagada ja oskusi, kuidas mõista neid, kes veel Temast küllalt kaugel.

Ehkki Tallinnast pärit, käis Reet keskkoolis vanaema juures Juurus, südames soov õppida mehhaniseerimist, tehnikaga jändamine sobis talle. Tollane Eesti kombestik ei soosinud tüdruku tegelemist «meeste erialaga», aga Kehtna sovhoostehnikumi lõpetas ta siiski melioraatorina, koolist leidis ka endale abikaasa.
Erialane töö ootas neid Palmses, seal möödusid toimekad aastad. Sündisid pojad, tööd jagus nii kodus majapidamise ja loomadega kui ka kohalikus majandis ja lasteaias. Rubla lõppes, tuli kroon, oli vaja üles töötada oma talu, olla 15 aastat talupidaja, sinna sisse mahub ka seitse aastat oma turismitalu pidamise kogemust. Reeda jaoks seostus kirik toona üksnes traditsiooniliste pühadega nagu jõulud või lihavõtted, aga muidu «oli lihtsalt külm, surnute ärasaatmise paik. Noorem vend, tema oli väga sügavalt usklik, toetus alati Jumalale», meenutab ta. «Minul oli siis vaid igatsus, mitmed sõnastamata küsimused.»

Mõtlemapanevad katsumused ja ristimine
«Kord tehnikumis õpetaja noris: kirikus laulsid küll eile väga hästi, vasta nüüd tunnimaterjali niisamuti.» Muidugi ehmatas see tüdruku ära, aga kahetsema ei pannud.
Isa surm raputas täiesti läbi. Kodus käisid kahel korral vargad. Siis kadus Maapank koos kõigi pere säästudega. Järgnes isiklik pankrot majapidamises. Reet: «Mulle soovitati minna rääkima Haljala kirikuõpetaja Esko Süvariga. Järgmisel pühapäeval mind juba ristiti, oli september 1997 ja mina neljakümnene. Nii lõppesid mu kõrberännakud, olin jõudnud allikale.»
«Haljalast viis tee edasi Tapale. Sealses metodisti koguduses käies tundsin, kuidas Vaim kandis mind. Mu süda põles, ma nii vajasin palveid, kirikut, vaimseid kogemusi.» Ta mäletab päeva, mil pastor Endel Rang kutsus altari ette end Jumalale üle andma. Koormast vabanemine tõi pisarad silma. Pastor rõõmustas, nähes Püha Vaimu nii tugevalt kedagi puudutavat.
Algasid usulised õpingud, Reeda sõnul on talle kingitud kaaslaseks hingelt väga intelligentne, hea toetav abikaasa ja muidugi pere. Usuteaduse instituudis õppima asudes oli juba südames soov teenida Jumalat vaimuliku ametis, taas aga põrkus see eelarvamusega: naisel ei sobi olla vaimulik. Seekord aga otsustas Reet, et ei lase teistel inimestel enam oma saatust juhtida.

Juba eneseteadlikult teed käies
Alandlikkus on see viis, millest hakata aru saama, kuidas olla Jumala juhtimise all. Nii saadad palju korda ja tema näitab alati teed, seda võib Reet Eru nüüd selgelt ütelda. Esimene jumalariigi töö oli tal Ilumäe koguduses jutlustada. Aastal 2004 ta ordineeriti ja 2005 kinnitati Tapa koguduse õpetajaks.
«Tapa kogudus nägi mind kasvamas, vigu tegemas ning ka neist õppimas. Võtsin algul koguduses endale koormaid, mida poleks vaja olnud, nii tekkisid pinged. Mina tahtsin liiga palju inimese eest ära teha, sekkusin, ei lasknud inimesel rajalt maha langeda, kui ta seda soovis. Ajapikku õppisin «pikivahe» hoidmist, delegeerimist,» räägib ta tundeliselt. «Hingehoid ei tähenda teise koorma endale võtmist. Aga tõsiselt võtad inimest ja ta muret ikka.»
Reet Eru leiab, et jumalariigi töö ei saagi lihtne olla. Raskustes õpitakse kõige paremini.
Aastal 2011 asus ta tööle Harku ja Murru vangla kaplanina. Vanglatöö tähendab täielikku pühendumist hingehoiule.
Veel on oluline teada: «Sealses ametis on vaja piire tunda, ühelt poolt kodukorda ja teiselt poolt abivajaja igakülgset toetamist. Ka lühiajaline vestlus igaühega peab olema tõsiseltvõetav, mitte pinnaline ärakuulamine. Paljudele vangidele, kes soovivad kaplaniga kohtumist, on see üldse esimene kokkupuude vaimulike inimestega. Selles mõttes on missioon suur. Tilk tilga haaval uuristab vesi lõpuks ka kõvemasse kivisse augu ja nii on ka inimeste juures jumalasõna jagamisega. Olen üks kuuest vangla sotsiaalosakonna töötajast. Me kõik teeme tööd ühel eesmärgil – et inimene jõuaks seaduskuulekale teele. Sageli piinab neid alandus, häbi, tühiolek, elu mõtte hajumine. Nad vajavad usku, et ära tunda eluandvad väärtused. Inimene on tihti abitu, teadmata, et on veel Keegi.»
Kui oluline on korrata, ikka korrata, et inimene pole üksi, et Jumal armastab igaüht!
Reet Eru: «Enesehaletsus ja enesehinnangu puudumine elu madalseisus on tohutu. Jumal andestab inimesele, kui ta on pattu kahetsenud, aga sageli ei suuda inimene ise endale andestada. Kuidas end hinnata? Olen neile selgitanud, kuidas inimeses koos toimivad kolm olulist asja – keha, hing ja vaim, ning need vajavad kooskõla. Kaplani tööd võiks võrrelda riisitera peale meieisapalve uuristamisega, nii peen ja aeganõudev on armastuse sõnumi toimetamine inimeseni.»
Juune Holvandus

Reet Eru
Sündinud Valgas 18.09.1957
Õpingud:
Juuru keskkool 1975
Kehtna NST (melioratsioon) 1979
Väimela sovhoostehnikum (zootehnika) 1991
EMK teoloogiline seminar 2002
Usuteaduse instituut (magistrikraad) 2011
Preestriordinatsioon 2004
Töö:
Harku ja Murru vangla  alates 2011 maikuust
Tapa Jakobi koguduse õpetaja 2005–2012
Loomade ja turismitalu pidamine 1985–2000
Abielus, 2 poega, 4 lapselast